Kuigi kaugkütteseadus hakkas Eestis kehtima juba 2003. aastal, pole Ida-Virumaal kired selle ümber vaibunud. Ja kõige rohkem poleemikat tekitab jätkuvalt soojavarustuse lepingute sõlmimise küsimus.

Kaugkütteseadus ütleb: “Korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul on liitujaks korteriühistu. Korteriomanik võib olla liitujaks juhul, kui on võimalik tema tarbijapaigaldise ühendamine võrguga käesoleva seaduse nõuetele vastava liitumispunkti kaudu.”

Ja ühistud peavad just seda punkti neid ahistavaks ja põhjuseks, miks Kohtla-Järve kortermajades juba aastaid küttekriisi olukord valitseb.

Riik on hakanud nüüd probleemiga küll tegelema, kuid seda niinimetatud kollektiivlepingu punkti pole kavas välja võtta.

Eelmisel nädalal pöördusid Kohtla-Järve korteriühistud järjekordselt õiguskantsleri poole kirjaga, kus väidavad, et selline lähenemine rikub ka korteriomanike põhiseaduslikke õigusi, kui nad peavad olema kaasvastutavad soojavõlglaste eest.

“Eesti Vabariik on õigusriik, milles ei tohiks olla kohta olukorral, kus legitiimse seadusandja väljatöötatud seadused rikuvad inimese põhiõigusi, s.o õigust eluasemele, omandiõigust, ning toovad kaasa isiku vara hävimise. See viimane on vastuolus põhiseaduse mõttega,” seisab pöördumises.

Siiani pole valitsus olnud valmis lähenemist muutma, kuid sel teemal väga palju sõna võtnud Keskerakond pääseb nüüd ilmselt uude valitsusse ja saame näha, missugune on tema retoorika selles küsimuses nüüd.