Augusti hakul loomapoe ukse taha jäetud rotipesakonnast on enamik endale kodu leidnud. Jõhvi kesklinnas asuva loomapoe müüja on kahel hommikul tööle tulles leidnud ukse taha jäetud anuma rotipoegadega; Ahtmes tegutseva loomapoe ukse taha on jäetud kastitäis merisigu ja muidki väikeloomi.
Augusti algul levis Facebookis kuulutus Jõhvis loomapoe ukse taha jäetud ämbrist 14 pisikese rotipojaga, kellele päriskodusid otsiti.
Tänaseks on neist poes alles veel kolm juba parajalt suurt rotiisandat.
Lisaks veel neli rotti, kelle sama poe müüja leidis poe ukse tagant septembri keskel.
“Need viimased olid viieliitrisesse tühja veepudelisse topitud. Pidin nad hakatuseks puhtaks pesema, sest hais oli ikka päris kole,” rääkis Rena lemmikloomapoe müüja Tea Pirn.
Pood pandi sundseisu
Rena loomapood on tegutsenud umbes neli aastat. Peamine müügiartikkel on koerte ja kasside toit, vähemal määral pisemate lemmikute toit ning mitmesugused loomatarvikud.
Mõned loomad on ka: paar tšintšiljat, puuritäis viirpapagoisid, mõned küülikud, merisead ja deegud. Nüüd ka rotid.
“Kõik need loomad on siia toonud inimesed, kes mingil põhjusel neid enam pidada ei saa. Me ise neid kusagilt müügiks ei otsi, kes tuuakse, need on. Lastele vaatamiseks põhiliselt, aga kui keegi tahab mõne endale osta, siis muidugi müüme,” rääkis Pirn.
Rotte pole selles poes varem olnud (üks tegelikult ikkagi oli − politsei oli ta mingil väljakutsel kinni püüdnud ega osanud loomaga muud peale hakata kui loomapoodi viia) ja seda kahel põhjusel: poe omanikul pole selle loomaliigiga just kõige soojemad suhted ning rottide eluase vajab teistega võrreldes märksa tihedamat koristamist, et see haisema ei hakkaks. No ja ega selles pisikeses poes ruumi kah ülearu ole.
“Need rotid elavad meil üsna halbades tingimustes,” tunnistas Rena loomapoe omanik Maie Türkson. “Meil pole ruumi, pole paremaid puure − aga mis valikut meil oli? Ukse taha neid ju jätta ei saanud. Kui veel keegi peaks meile rotipoegi ukse taha tooma… ma ei kujuta ette, mida me siis teeme.”
Rena loomapood asub Keskväljaku all oleva parkla servas. Parklat seiravate turvakaamerate vaatevälja selle poe uks paraku ei jää, nõnda polegi võimalik teada saada, kes rotid neile ukse taha viis.
“Kaalume tõsiselt oma poele eraldi turvakaamera paigaldamist,” ei näe Türkson muud väljapääsu.
Vanemaid loomi ei taheta
Ukse taha jäetud loomadega ollakse hädas ka Wanetta loomapoodides. Mitte nii väga selles, mis tegutseb N&V keskuses − seal liigub palju rahvast ja on ka videovalve −, küll aga selles, mis asub Ahtmes.
“Ükskord oli ukse taga kastitäis merisigu, nii poegi kui täiskasvanuid. Rotte on jäetud, teisi loomi ka,” pole sellised hommikused “üllatused” müüja Tatjana sõnul kahjuks sugugi haruldased.
OÜ Wanetta paljundab oma kauplustes müümiseks loomi ise − vajaduse järgi. Mõningatel juhtudel võetakse müüki ka inimeste pakutud loomi, aga see on pigem erand.
“Võtame ainult poegi ja noori loomi-linde, sest vanematele pole ostjaid,” ütles Tatjana. Ja rääkis loo mehest, kes tuli papagoisid pakkuma ning ähvardas need, keda pood vastu võtma ei soostunud, õue lahti lasta.
“Oleme sellistel juhtudel ikka oma lapsi ja tuttavaid kaasates infot levitanud ning lõpuks mingi lahenduse ehk loomadele kodu leidnud, aga normaalseks sellist suhtumist kindlasti pidada ei saa,” ütles ta.
Vastutus enda kaelast ära
Esimese rotiämbri leidmise järel võttis Türkson ühendust loomakaitse liiduga, kes oma tugivõrgustiku kaudu infot levitas ja aitas loomadele uusi kodusid leida.
“Ega me saagi muud teha kui aidata neile kodusid otsida,” tõdes Eestimaa loomakaitse liidu juht Heiki Valner, et kahjuks on selline loomade hülgamine üsna levinud.
“Paljud inimesed viiivad soovimatud loomad üldse metsa alla; sellel, kes nad loomapoe ukse taha viis, on mingi empaatiavõime siiski olemas. Aga see on siiski vaid vastutuse enda kaelast kellelegi teisele veeretamine ja äärmiselt südametu tegu.”
Valner teab sel aastal nelja väikeloomade nn äraviskamise juhtumit, kaks neist needsamad Jõhvi rottide omad. Kasse ja koeri hüljatakse nii massiliselt, et nende üle ei jaksa arvet pidada. Politsei selliste juhtumitega eriti tegelda ei taha ega suudagi, paljudel juhtudel pole ka võimalik süüdlast leida.
“Kõik hakkab kodusest kasvatusest pihta; kui lastele juba varakult elu tähtsusest ja haprusest ei räägita, ei oskagi nad sellest hiljem aru saada,” tähtsustab Valner kodu rolli.
“Üks ema tuli hiljuti meile pakkuma siit ostetud hamstrit,” rääkis Wanetta loomapoe müüja Tatjana. “Ütles, et laps hirmsasti tahtis, aga enam ei taha ja võtku me nüüd loom tagasi.”