President Toomas Hendrik Ilves arvustas Twitteris presidendivalimiste kajastuse keskendumist kandidaatide hobidele ja huvidele. “President vastutab välis- & julgeolekupoliitika eest. On Nice, NATO, Brexit. Uuritakse hoopis kandidaatide koeri, maale & muusikamaitset,” säutsus ta.

Meelelahutusliku poole kõrval on senine presidendikampaania keskendunud ka algebraülesannetele selle kohta, millised liitmistehted ja kokkulepped annaksid välja võimaluse valida president ära riigikogus.

Ühe kandidaadi taha presidendi valimiseks vajaliku 2/3 parlamendiliikmete häälte arvu kokkusaamine on loomulikult oluline. Valimiskogus oleksid võrrandis juba hoopis teised muutujad, mida erakonnad enam sama vabalt mõjutada ei saa.

Seepärast on ka arusaadav, et erakonnad proovivad mitmeid kombinatsioone, et eri osapooltele enam-vähem meelepärase kandidaadi asjus kokku leppida. Saab selleks veteransots Eiki Nestor, keegi teine või jääbki see leidmata, pole praegu teada.

Küll on aga selge, et  kui kodanikel ei ole võimalik ise presidenti valida, peaksid kandidaadid pakkuma neile sisulist debatti, kuidas nemad näevad Eesti riigi arengut tulevase presidendina.

Need poliitikud, kes on andnud nõusoleku presidendiks kandideerida, peaksid pakkuma välja ka sisuka ja võimalikult konkreetse plaani, mis sisaldaks värskeid ideid, kuidas Eesti peaks edasi minema välis- ja julgeolekupoliitikas, aga ka riigi majanduse ja üldise heaolu kasvatamisel ning  muu hulgas piirkondlike erinevuste vähendamisel.

Seda kõike on aga kahjuks äärmiselt vähe, paremal juhul kõlavad vaid lahendustevabad üldsõnalised loosungid. Presidendikampaania käigus võiksid võrsuda mõnedki väärt ivad, mille elluviimise eest saaksid peale tulevase presidendi hoolt kanda ka võimul olevad erakonnad.