Pärast Jõhvis tänavu mais toimunud võimupööret tekkis paljudes siinsetes valijates ärevus, et kas nüüd liidetakse Jõhvi Kohtla-Järvega ära. On ju suur osa Jõhvi praegusest võimukoalitsioonist seostatav Kohtla-Järve huvidega. Õli valas tulle asjaolu, et riigikogu liige Valeri Korb teatas avalikult, et Jõhvi tuleb Kohtla-Järvega taasliita. Ja seda avaldust võeti tõsiselt, sest pole ju saladus, et ehkki Korb on parlamendi liige, kontrollib ta Kohtla-Järve võimukoridore endiselt.

Ent juba volikogu saalis oli selge, et ega saadikud ise ka usu, et Jõhvi ja ülejäänud neli valda selle ettepanekuga nõustuvad.

Kohtla-Järve linnavalitsuse liige Ljudmila Jantšenko nentis põhjuseks eelkõige linna kehva maine, milles tema süüdistab ajakirjandust, kes linna asju vaid negatiivsest küljest valgustab. Ajakirjanduse rolli ei tasu siin siiski üle hinnata, sest  see kajastab pelgalt toimuvat. Ehk teisisõnu nähakse peeglist enda pilti, mis ei meeldi, ja süüdistatakse selles peeglit.

Miks hoiavad aga Kohtla-Järve naabrid sellest linnast eemale ja isegi Kohtla vald, kes olulisemad teenused Kohtla-Järvelt saab, ei taha kõneks võtta ühinemist keemikute linnaga, mis muidu oleks ju üsna loogiline? Ei ole siin tarvis süüdistada meediat, vaid Kohtla-Järve võimud on selleks viimase 20 aasta jooksul ise piisavalt pingutanud. Lihtsalt Kohtla-Järve poliitiline kultuur ja senine valitsemisstiil on teistele liiga võõras.