Ühelt poolt tundub kummalisena kirjutada mõned nädalad enne kalendrisuve algust kaugkütteprobleemidest. Ometigi kordub see teema Kohtla-Järvel aastast aastasse.

Korteriühistud jäävad talve jooksul küttearvete tasumisega jänni. Kuna küttefirmal on põhjendatud õigus osutatud teenuse eest raha kätte saada, siis hakatakse aegsasti ühistutele survet avaldama, et nad suve jooksul võlad ära klaariksid. Enamik neist tuleb sellega toime. Hätta jäävad need, kus asustamata korterite osakaal kasvab ühistu maksevõimele kurnavalt suureks. Probleem kipub süvenema, kuna elanike põgenemine Kohtla-Järvelt kasvab.

Korteriühistute mure on mõistetav ja olukord keeruline. Iseasi, kas lahendus on selles, et kulutada energiat katsetele saavutada seaduseparandus, mis sunniks küttefirmat sõlmima lepingut iga korteriomanikuga eraldi. Teoreetiliselt oleks see võimalik, kuid see tooks firmale lisakulud ja põhjuse tõsta kütte hinda.  Ent see ei kaota tühjade korterite probleemi. Aastakümneid tagasi rajatud hoonete küttesüsteemid ei võimalda enamasti ka probleemideta üksikuid kortereid kütteta jätta.

Pigem võiksid korteriühistud olla nõudlikumad linnavõimu suhtes, kes peaks esmajoones vastutama selle eest, et nende juhtimisel on Kohtla-Järve 20 aastaga kolmandiku elanikest kaotanud.  See on probleemi allikas. Üha kriitilisemaks muutuvas olukorras ei saa linnavõim jääda kõrvalseisjaks ja öelda, et ühistute mured meisse ei puutu ja eelarves pole selleks raha ette nähtud.