Kohtla-Järve kauaaegse juhi ja praegugi selle linna võimu üle kontrolli omava Valeri Korbi öine monoloog riigikogus, kus ta nimetas omaaegset Jõhvi eraldamist Kohtla-Järve küljest südame väljavõtmiseks, viib tahes-tahtmata mõtted sellele, kas nüüd on kavas süda tagasi võtta.

Ühelt poolt ei tasu kaugeltki kõiki riigikogu saalis kõlavaid mõtteheietusi liiga tõsiselt võtta. Eriti veel siis, kui sõnavõtt pärineb  haldusreformi seaduse eelnõu menetlemist pidurdavalt ööistungilt, kus põhiline pole mitte niivõrd see, mida öelda, vaid see, kui palju  rääkida, et aega võita ning teist poolt kurnata.

Kohtla-Järve ja Jõhvi taasühendamise teema on ikka aeg-ajalt päevakorrale kerkinud ja eks seda ole kohalikus poliitilises võitluses kasutatud nii tondi kui mesipuuna.

Kuid praegusel juhul on tähelepanuväärne, et teema tõuseb vahetult enne Jõhvis kavandatavat võimupööret.  Järgmisel nädalal on Jõhvi juhid silmitsi umbusaldushääletusega, mille ajendajate seas on ka volikogus olevad Kohtla-Järve-meelsed kohalikud poliitikud.

Kui neil peaks õnnestuma Jõhvis võimule tulla, siis ei ole Kohtla-Järve poolt Jõhvi allaneelamiseks enam mingeid sisulisi takistusi. Juhul muidugi, kui selleks soovi on − see on plusside ja miinuste hindamise koht, kas niiditõmbajatele on kasulikum kontrollida kahte omavalitsust või ühte suuremat. Kahtlust pole aga selles, et kui kasulikumaks osutub ühinemise variant, siis ei anna vahetunud võimuga Jõhvi Kohtla-Järvele korvi.

Pealegi soosib kõikvõimalikke ühinemisi ka eelseisev haldusreform. Nii poleks midagi imestada, kui pärast järgmisel sügisel toimuvaid kohalikke valimisi olekski Jõhvi ja Kohtla-Järve taas ühise juhtimise all. Iseküsimus, kas Jõhvi inimesed seda soovivad.