Eelmise nädala lõpus avaldatud Eesti Energia esimese kvartali majandusaruande tulemused andsid põhjust rääkida valju häälega kasumi mitmekordsest vähenemisest aastataguse ajaga võrreldes.

Kuid arvestades, kui madalad on olnud nii õli kui elektri hinnad, on omalaadne ime, et Ida-Viru kõige olulisem ettevõte sellele vaatamata ikka veel kasumis püsib. Teenida omanikule ehk Eesti riigile sellistes tingimustes kvartaliga ligemale 20 miljonit eurot puhaskasumit on pigem saavutus kui äpardumine. Mis sest, et varem oli panus riigikassasse mitu korda suurem.

Iseküsimus, mis on sellise positiivse tulemuse hind ja mõju Ida-Virumaa jaoks. Kasumis püsimise nimel on Eesti Energia veelgi rohkem töökohti koomale tõmmanud. Aastaga kadunud 672 töökohast oli lõviosa Ida-Virumaal.

Lähiajalugu on näidanud, et kui mõõnaperiood peaks millalgi asenduma tõusuga, siis võib Eesti Energia hakata riigile küll taas suuremat kasumit teenima, kuid see ei tähenda, et praegu kaotatud töökohad senises mahus taastuksid. Sundseisus tulevad siiani varjus olnud kokkuhoiuvõimalused üha paremini pinnale ja neist ei ole enamasti põhjust loobuda ka parematel aegadel.

Käesoleva kriisiga kahaneb põlevkivitööstuse osakaal piirkonna tööandjana veelgi. Kusjuures see toimub välkkiirelt − aasta ja üle 600 töökoha läinud. Õnnetuseks kulub sellisel arvul uute töökohtade loomiseks alates ideedest ja programmide koostamisest ning kooskõlastamisest teostuseni palju aastaid.