Sel nädalal on meie toimetus saanud etteheiteid eri suunast kohalikku elu puudutavate teravate teemade käsitlemise kohta. Jõhvi volikogu liige Vadim Jerjomenko avaldas nördimust, et tema tegevusele, mis on seotud tööga volikogus, aga eelkõige seoses vene põhikooli renoveerimisprojektiga, on pööratud liiga palju tähelepanu ning tehtud talle liiga. Selgitasime siis Jerjomenkole, et ajalehe huvi ei ole kellelegi liiga teha, vaid hoida üleval keskustelu küsimustes, mis on avalikkuse jaoks olulised. Maakonnakeskuse tulevik ja haridus seda kahtlemata on ning on peatähtis, et siin saaksid sõna eri osapooled. Kriitikataluvus peaks olema aga sisse kirjutatud iga poliitiku naha paksuse standarditesse. Ja loomulikult ei keelanud me Jerjomenkole lehepinda. Kuid ta peab olema valmis ka kriitilisteks vastusteks.

Samuti oli mõneti hämmastav sel nädalal Viru maakohtus prokurör Kalmer Kase tehtud avaldus, kus ta enne Allan Männi ja Märt Maritsa vabastamise taotlusega seotud istungit nõudis ajakirjanike eemaldamist kohtusaalist. Põhjenduseks asjaolu, et ajakirjandus kallutab avalikku arvamust, öeldes sisuliselt, et tegelikult pole avalikkuse asi, mida kohtusaalis räägitakse. Prokuröri kibestumisest võib aru saada, sest tõepoolest, selle kriminaalasja menetlemine on tekitanud üsna palju küsimusi ja kriitikat. Kuid see ei tähenda, et prokurör peaks kohtult nõudma asju, mida seadus ette ei näe.

Pealegi pole prokuratuuril küll põhjust öelda, et nad pole enda seisukohtade kaitseks selles asjas sõna saanud. Pigem oleme me mõnelgi korral pidanud prokuratuurile esitama tungivaid palveid, et neid seisukohti teada saada ja lugejale edastada.

Õnneks on sellised juhtumid, kus sõnumitoojat süüdistatakse kehvade uudiste ja oponentide kommentaaride avaldamises, jäänud aina harvemaks, sest suur osa ühiskonnast on aru saanud, et üht ja lõplikku tõde pole kellelgi mitte kunagi. Küll aga annab eri osapoolte avalik debatt parima võimaluse jõuda tõele kõige lähemale.