Kuigi praegune valitsus on järjekindlalt hoidnud seda joont, et piirkondlikele maksuerisustele nende poliitilises arsenalis kohta pole, hakkab see sellele vaatamata 1. maist Ida-Virumaal sisuliselt kehtima.

Olgu pealegi tal nimeks töökoha loomise toetus. Vähemalt 20 töötu palkamisel poole palgaraha maksmine riigi poolt teeb enam-vähem sama välja, kui vabastada ettevõtja nende inimeste osas töömaksude tasumisest.

Ent see, kuidas töökohtade loomist soodustavat abinõu nimetada, pole sugugi kõige tähtsam. Oluline on, et see hakkaks toimima ja tooks oodatud tulemusi ehk otsesõnu öeldes idavirulastele tööd. Eeldatavasti paneb toetus suurema hooga liikuma ka Ida-Virumaa tööstusparkide arendamise ning ka Jõhvi servas maantee ääres oleval alal, kuhu mullu rajati teed, valgustus ja muu taristu, hakkavad peagi kerkima esimeste ettevõtete hooned.

Ekslik oleks ka arvata, et need kuus miljonit, mis töökoha loomise ja suurinvesteeringute toetus riigile maksma lähevad, oleks liialt kallis hind. See on tegelikult tuleviku maksulaekumiste seemneraha.

Pigem tuleks maksta kümnetes kordades kallimat hinda siis, kui jätta praegu need toetavad sammud tegemata. Kui uusi töökohti ei tule, ei tasu oodata ka maksutulude kasvu. Küll aga tuleks siis riigil tõmmata oma rahakotirauad veelgi laiemaks, et maksta kinni tööpuuduse kasvuga kaasnevad sotsiaalsed, aga ka kriminaalsed tagajärjed.