Alutaguse maraton tähendab Ida-Virumaale tunduvalt enamat kui vaid üht spordivõistlust, mille võitjale traditsiooniliselt pool siga õla peale pannakse.

Suusatamine on Eestis iseenesest erilisel kohal olev inimesi ühendav nähtus, mida on  liigitatud samasse kategooriasse laulupidudega. Kui Tartu maratoni võrreldakse üldlaulupeoga, siis väiksemaid pikamaasõite, kus osalejaid, väliskülalisi ja ka tähelepanu on vähem, on sobilik seada ühele pulgale piirkondlike laulupidudega.

Sel talvel võib aga minna nii, et just Alutaguse maraton kujuneb Eesti suurimaks. Tartu maraton jäi lumepuudusel ära, kuid kõigist teistest väiksematest vendadest tõotab Ida-Viru talve tähtsaim rahvaspordisündmus  kujuneda kõige osavõturohkemaks.

Alutaguse maraton on põhjus, miks paljud inimesed mujalt Eestist üleüldse sõidu Ida-Virumaale ette võtavad. Paljud neist jäävad siia mitmeks päevaks. Nii hea suusakeskuse pärast, aga ka seetõttu, et näiteks tänavu toimuvad maratonijärgsel pühapäeval esimest korda ka teeneka suusatreeneri Vello Liliumi karikavõistlused.

Maratoni peakorraldaja Robert Peets sihibki selle poole, et Pannjärvel oleks nii-öelda maratoni nädalavahetus, kus võistlusi ja põnevat tegevust jaguks mitmeks päevaks. Tegelikult on see päris  märkimisväärne rahasumma, mida maratonil osalejad üheskoos Ida-Virumaal kulutavad.

Väga tähtis külg maratoni korraldamisel on ka vabatahtlike töö. Need 150 inimest, kes on korraldamisel abiks, naudivad koostegemist ise täiel rinnal ning süstivad positiivse olemisega energiat osalejatesse ning jätavad ka Ida-Virumaast mõnusa ja meeldiva mulje.

Ükskõik, kes tänavusel maratonil esimesena üle finišijoone tuiskab − Ida-Virumaa võidab sellest suursündmusest igal juhul.