Et naistepäeval oma kaasale lilled toonud mees end täis joob ja seejärel päevakangelase läbi kolgib, pole must huumor, vaid iga-aastane tegelikkus.

Üks näide eelmisel naistepäeval toimunud perevägivalla väljakutsetest: “Narvas Rahu tänaval korteris tähistati naistepäeva. Naine sai joobes mehe käest peksa. Sooviti patrulli appi, kuna mees ei rahunenud maha ja korteris olid veel laps, vanaema ja naise sõbranna. 24aastane mees viidi kainenema.”

Viimane naistepäev paistis mitmes prefektuuris silma sellega, et perevägivalla juhtumeid oli tavalisega võrreldes oluliselt rohkem. Ka aasta lõikes registreeriti perevägivalla juhtumeid mullu 10 protsenti rohkem kui aasta varem – 2997. Peksuohvrite arvu kasvu näitab ka naiste varjupaikade statistika.

Asjatundjate hinnangul pole siiski põhjuseks vägivalla senisest suurem vohamine, vaid asjaolu, et naised julgevad järjest rohkem abi paluda.

Seda kinnitab ka Ida-Virumaa naiste tugikeskus-varjupaik, mille kohalikud naised asutasid kümme aastat tagasi nimme naistepäeval, et olla toeks neile sookaaslastele, kes vajavad abi vägivallaringist väljamurdmisel.

On positiivne, et perevägivalla teema, mida veel hiljuti peeti üksnes naiste mureks, on jõudnud ka riigivalitsejate kõnepruuki. Nii on justiitsminister Urmas Reinsalu nimetanud sel aastal kuritegevusvastases võitluses üheks prioriteetseks suunaks perevägivalla. Seda näiteks raske korruptsiooni ja organiseeritud narkokuritegevuse kõrval.