See on tähelepanuväärne fakt, et kui 7 aastat tagasi lahkus Ida-Virumaa omavalitsuste liidust (IVOL) maakonna suurim omavalitsus Narva, siis nüüd tegid seda kolm Ida-Virumaa valda, mis rahvastiku arvult kuuluvad maakonna väiksemate omavalitsuste kilda.

Selle aasta algusest IVOList lahkunud Sonda, Lohusuu ja Alajõe vald toovad põhjenduseks peamiselt nende jaoks ebamõistlikult kõrge liikmemaksu, mida nad peavad tasuma samal määral nagu need omavalitsused, kus elab kordi, kümneid kordi rohkem inimesi.

Kui tahame teada, mis on üldse maakonna omavalitsusliidu eesmärgid, siis on selle kodulehel öeldud, et nendeks on Ida-Viru maakonna ja oma liikmete esindamine, maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine, maakonna kultuuritraditsioonide säilitamine ja edendamine, maakonna ja oma liikmete ühiste huvide kaitsmine, kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö edendamine ja liidu liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks paremate võimaluste loomine. Kõik piisavalt üldised selleks, et olla olulised, ja liiga üldised selleks, et tähendada midagi konkreetset.

IVOLi staatus oli oluline eelmisel kümnendil, kui riik võttis omavalitsusliidud partneriteks riiklike investeeringute programmi läbiviimisel. Just omavalitsusliidud panid toona paika prioriteedid, kuhu omavalitsusse riiklik investeeringuraha läheb. Hiljem asus riik aga liite partnerina marginaliseerima ja seetõttu näebki osa omavalitsusi, et neil pole osalemisest muud rõõmu kui liikmemaksu tasumine. Lohusuu ja Sonda, aga ka Aseri puhul tuleb arvestada sedagi, et tegu on maakonna piirivaldadega, kes on asunud muu hulgas liitumiskõnelustesse naabermaakondade omavalitsustega, mis ei välista, et nad ühel hetkel halduslikult enam Ida-Virumaa osa polegi.