Kiviõli Keemiatööstuse töötajaid märtsist tabav 10protsendiline palgakärbe on kõigist laual olevatest kehvadest valikutest vähem halb.

Viru Keemia Grupi või Eesti Energia õlitootjatega võrreldes on Kiviõli palgatase niigi olnud selgelt madalam. Et suurem osa 650 töötajast on Kiviõli linna maksumaksjad, toob palgakärbe kaasa ka linna tulude vähenemise.

Ent asi muutuks kordades hullemaks, kui tehas tuleks sootuks seisma panna.  Kiviõli Keemiatööstusel aitab keerulisel ajal veel elus püsida asjaolu, et tooraine tuleb suhteliselt odavalt kätte. Oma põlevkivikarjäär on lähedal ning kaevandamiskulud tänu õhukesele katendikihile väiksemad kui näiteks teistel põlevkivi kaevandajatel.

Kiviõli Keemiatööstuse endised omanikud Toomas ja Raivo Tamm nägid omal ajal kõvasti vaeva oma karjääri teisele osale kaevandamisloa saamisega ning see, mil moel see lõpuks kätte saadi, tõi käibele kurikuulsa termini  “Tamme Auto seadus”. Ometigi võib praegu tõdeda,  et kui seda poleks tookord sündinud, oleks Kiviõli Keemiatööstusel praegu tabalukk ees ja 650 inimest tööta.

Samuti ei ole ettevõte siiani kaasa läinud uute õlivabrikute rajamise lainega nagu VKG ja Eesti Energia, kel tuleb selleks kulunud laenuraha tagasi maksta sõltumata sellest, milline on nafta hind.

Edasine on suuresti usu ja kõhutunde küsimus. Ehk kui kaua nõustuvad praegused omanikud  kahjumit kandma ja varem teenitud raha kulutama ning uskuma, et hind hakkab tõusma. Kiviõlis oleks mõistlik aktiivselt valmistuda ka selleks, et õlitootmise seisukohast ei pruugi paremaid aegu niipea tulla.