Need omavalitsusjuhid, kes tulihingeliselt pooldavad praeguste omavalitsuste liitmist oluliselt suuremaks, tavatsevad rääkida sünergiast, efektiivsusest ja uuest hingamisest, mis kõik sellega kaasneb. Paraku ei ütle sellised terminid konkreetses omavalitsuses elavale tavainimesele just palju. Heal juhul kinnitatakse elanikele, et teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ei halvene.

Harvemini aga räägitakse sellest, mis tavalisele vallaelanikule paremaks muutub. Ja kui ühinemine hoiab märkimisväärsel hulgal raha kokku, siis tekib õigustatud küsimus, mis selle kokkuhoitud rahaga tehakse. Võib ju tõsta ametnike palku, aga tõhustada ka teeremonti. Efektiivistamise sildi all oleme ju näinud ka postkontorite ja koolide sulgemisi, bussiliinide optimeerimist ja huvihariduse kokkutõmbamist, mille kohta kuigi sageli ei saa öelda, et see kõik konkreetse inimese elu mõnes piirkonnas paremaks teeks.

Aga selge on, et olukorras, kus elanike arv väheneb peaaegu kõikides omavalitsustes pidevalt, tuleb muuta ka haldussüsteemi. Loodetavasti suudavad ühinemiskõnelusi pidavad omavalitsused oma elanikele ka arusaadavalt konkreetsete näidete varal selgitada, miks on ühinemine just selle või nende omavalitsustega kasulik ning mida on kavas pärast ühinemist ühes või teises uue omavalitsuse piirkonnas ära teha. Ja kuidas saavad olema kaitstud nende väiksemate omavalitsuste elanike huvid, kelle esindatus uues volikogus on väga väike või üldse olematu.