Oma esimesel parlamendi “kollanoka-aastal” polnud Dmitri Dmitrijev senini millegi olulisega tähelepanu köitnud. Ta on küll riigikogu Ida-Virumaa toetusrühma esimees, kuid ega sel rühmalgi ole siiani mingeid töövõite ette näidata.

Eile pääses aga Dmitrijev uudisteportaalides silmapaistvale kohale sündmusega, mida ta ise kõige vähem soovinuks. Purjuspäi autosõiduga astus ta ühte rivvi selliste Eesti tuntud poliitikutega nagu Kalev Kallo, Igor Gräzin, Margus Tsahkna ja mitmed teisedki. Ühegi nimetatu puhul pole selline tõsine vääratus nende poliitilist karjääri rikkunud ja vähe tõenäoline, et ka Dmitrijevi puhul teisiti läheb.

Kuigi eks iga konkreetse juhtumiga on seotud ka mitmesuguseid muid tegureid, mis võivad edasise käekäigu suhtes määravaks saada. Seekord näiteks võimuvõitlus Keskerakonnas, kus Dmitrijevit teatakse kui Savisaare toetajat.

Avalikkuse silmis kas või osalise rehabiliteerimise eeldus on asjaosalise enda aus ja üksikasjalik selgitus toimunu kohta. Dmitrijev aga hoidis eile ajakirjanike eest kõrvale ja edastas vaid küllaltki üldsõnalise avalduse, mille põhisõnum oli, et ta küll palub vabandust ja kahetseb, kuid toimunu on alles uurimisel ning asjaolud selgitamisel. Ometigi peaks Dmitrijev ju ise kõige paremini teadma, mis toimus, nagu sedagi konkreetset numbrit, kui suur alkoholisisaldus tal veres oli. Kui tegu polnud just väga ränga joobeseisundiga, siis peaks ta toimunut ju mäletama. Praegusest teatest jääb mulje, et ta läks erakonnakaaslastega tülli, tõmbas pahameele leevendamiseks klõmaka kurku ja pani autoga rallitama. Kuidagi rullnokliku käitumise mulje jääb.

Pealegi ei ole see Dmitrijevi esimene skandaalne lugu. Paar aastat tagasi sattus ta varahommikul Kiviõlis ööklubis kaklusesse. Ka tookord ei andnud ta selgitusi. Selline käitumine ei ole rahvaesindajale sobilik.