Loch Nessi järv Šotimaal on saanud maailmakuulsaks tänu väidetavalt seal elavale koletisele, keda näha lootes suunduvad sinna kanti miljonid turistid. Nessi on muutunud suureks brändiks, mis hoiab edukalt vee peal sealselt turismi- ja nännitööstust. Olgugi et veenvaid fakte tema olemasolu kohta siiani pole. Nessi fänniklubid teevad aga kõik selleks, et sellist “väärarusaama” kummutada.

Midagi samalaadset on toimumas ka Kohtla-Järve linna õhuga. Kohalikud elanikud kannatavad juba aastakümneid kohaliku keemiatööstuse poolt leviva haisu tõttu. Õhuseirejaamade andmed on aga pikka aega näidanud, et normidest kõrvalekaldeid esineb üliharva, ja haisu põhjustajat või põhjustajaid pole siiani õnnestunud kindlaks teha.

Nüüd lõpuks on keskkonnainspektsioon seadnud üles peenema võrgusilmaga püünised ja tõenäosus haisu allikad ja põhjused kindlaks teha on suurem kui kunagi varem. Küsimuse, miks see nii palju aega on nõudnud, võiks praegu jätta tagaplaanile. Oluline on jõuda tulemusteni ja sammudeni, mis haisu vähendaksid.  Eriti olukorras, kus olemasolevate tööstuste kõrvale on riigi toel valmis tehtud kümnete hektarite suurune plats, kuhu on kavandatud uued keemiaettevõtted.

Niikaua kui haisujahil saaki käes pole, võiks Kohtla-Järve oma müstilise ja koletusliku haisukoti, keda tabada pole õnnestunud, kuid kelle olemasolu nina kaudu tunda saab,  Nessi-sarnaseks turismiatraktsiooniks pöörata ja sel moel vähemasti kohalikes huvides valuraha teenima panna.