Kohtla-Järvele on lähiaastatel Euroopa Liidust tulemas muljet avaldavad raharongid, mille abil ehitatakse nii Järve kui Ahtme linnaosa elukeskkond paremaks.

Rattateed ja uus linnaväljak Ahtmes, spordikeskus ja staadion Järvel ning kordatehtud metsapark peaksid kehva mainega keemikute linnast tegema väärt elamispaiga. Lisagem siia, et mõned aastad tagasi sai täiesti värske ilme Järve linnaosa süda ja lähiajal avatakse põhjalikult renoveeritud kultuurikeskus.

See kõik on suuremalt jaolt sündinud ja sündimas Euroopa Liidu maksumaksjate raha eest ning positiivne on, et linnavalitsusel on õnnestunud sellest raharongist mõned vagunid oma linnas lahti haakida.

Ent küsimuseks jääb, kas need investeeringud iseenesest enam aitavad linna hääbumist pidurdada. Kohtla-Järve on 25 aastaga kaotanud ligemale poole oma rahvaarvust ja see vähenemistrend jätkub. Kuidas linn välja näeb ja millised on vaba aja veetmise võimalused, see on kahtlemata tähtis. Ent veelgi olulisem on, kas inimestel on linnas piisavalt tööd. Sellele kaasaaitamises pole linnavõime paljude aastate jooksul paraku edu saatnud.

Seepärast on ka linna jaoks pidevatele kärbetele vaatamata ots otsaga kokkutulemine iga aastaga aina keerukam pähkel, pealegi veel olukorras, kus laenukoormus on niigi lubatud limiidi lähedal ja on tegu, et ka europrojektideks vajalikku 15protsendilist omaosalust välja pigistada.

Linnavolikogu ja linnavalitsus peaksid tõsiselt keskenduma sellele, milliste omapoolsete sammudega meelitada Kohtla-Järvele äriinvesteeringuid. Kui seda ei toimu, jätkub elanike äravool, vaatamata uhkeks tehtud uutele linnasüdametele ning spordi- ja kultuurikeskustele.