Riigimetsa majandamise keskus (RMK) loodi 1999. aastal riigimetskondade, koolituskeskuste, jahialade ning teiste metsamajadusega seotud asutuste baasil ning aastatega on see asutus panustanud väga palju puhkealade, matkaradade, parkide ja muude loodusega seotud objektide loomisse ja korrastamisse. Pole kahtlust, et RMK tegevusel on olnud suur panus ka Ida-Virumaa loodusturismi ja -puhkekultuuri kujundamisel. See on aga viimase 15 aasta jooksul oluliselt paranenud.

Nüüd on rahandusminister Sven Sester tulnud välja ettepanekuga muuta RMK juriidilist vormi riigitulundusasutusest aktsiaseltsiks ehk siis tavapäraseks äriühinguks. Selge see, et avalikkuses tekitas see kohe küsimuse: kas nüüd hakkavad need hüved, mida RMK siiani tasuta pakkus, meile tasuliseks minema? Sester kiirustas eile rahvast rahustama, et need asjad pole seotud, aga meie ju teame, et iga klassikalise äriühingu põhieesmärk on omanikule tulu teenimine ning rääkigu Sester mida tahes, lisab sellele oma argumendi asjaolu, et ettepanekuga tuli välja rahandusminister.

2014. aasta seisuga haldas RMK 1 226 226 hektarit riigimaad ehk 27,1% Eesti territooriumist. Metsamaa moodustas sellest 907 969 hektarit. See kõik on tegelikult meie rahvale kuuluv rikkus ning poleks mitte kuidagi õigustatud, et riik hakkaks Eestimaa inimestelt sellest rikkusest osasaamise eest veel raha kasseerima. See poleks lihtsalt mõistlik riigis, kus inimesed on harjunud, et neil on õigus peaaegu kõikjal looduses vabalt olla ja liikuda.