Kui Põhjarannik eelmisel aastal Alar Sepperni kriminaalasjast kirjutas, leidis see uudis laialdast kajastust üle riigi. Ja see oli ka arusaadav, sest mitte ainult meile ei tundunud imelik, et ettevõtja, kes politseid ise altkäemaksust teavitab ja osaleb kuriteo matkimises, saab lõpuks süüdistuse. Nüüd siis on kohus kuriteost teataja ka süüdi mõistnud.

Tookord võttis sõna ka justiitsminister Urmas Reinsalu, kes kinnitas, et Eesti seadused toetavad seda, et inimesed pöörduksid esmajoones õiguskaitseasutuste poole, kui neid püütakse tõmmata kriminaalsetesse skeemidesse. “Seda isegi juhul, kui isik ise on juba mõnda seadust rikkunud. Nii võimaldab seadus lõpetada kiriminaalmenetluse isiku suhtes, kes aitab kaasa mõne olulise kuriteo avastamisele,” sõnas Reinsalu.

Minister lisas, et prokuratuuri pädevuses on sellisel juhul hinnata, kas kuriteo olulisus ja selle avastamiseks osutatud kaasabi kaaluvad üles isiku enda seaduserikkumised.

Kuigi kohtuotsus ei ole jõustunud ja ilmselt see kaevatakse edasi, on ühiskonnale signaal edastatud: parem ärge tulge meile peitkuritegudest rääkima − keegi ei garanteeri teile sellisel juhul puutumatust.  Prokuratuur küll lõpuks taotles kohtult Sepperni suhtes menetluse lõpetamist, kuid kohus sellega ei nõustunud. Ent prokuratuuril endal oli menetluse käigus võimalik seda varem teha. Küsimus on selles, mismoodi peab ettevõtja riigi arvates edaspidi käituma, kui talle tundub, et kusagil rikutakse seadust. Tundub, et selle kaasusega on riik endale küll jalga tulistanud.