Viru vanglas asub Eesti vanglatööstuse suuremaid tootmisüksusi, kus on nii puidu- kui ka metallitöökojad.
SCANPIX 

ASi Eesti Vanglatööstus peakontor koos ligemale kümne töötajaga kolib järgmisel aastal Harjumaalt Tabasalust Jõhvi. 

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles eile Põhjarannikule, et kuigi tegu ei ole suure töötajate arvuga peakontoriga, on see märgiline näide, et ka riigi äriühingute juhtkonda on võimalik paigutada pealinnast ja selle lähiümbrusest mujale Eestisse.

Asukohta pole veel valitud

“Omal ajal käisin välja mõtte, et riigi äriühingud võiksid paikneda ka Ida-Virumaal,” meenutas Reinsalu. “Milline raev selle vastu tekkis, kisa-kära! Tuld purskavad lohed asusid võitlusse näiteks ideega, et Eesti Energia peakontor võiks olla Ida-Virumaal. VKG-l võib olla peakontor Kohtla-Järvel, aga Eesti Energia jaoks tähendaks see inimkonna lõppu.”

Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri Priit Kama sõnul on vanglatööstuse kolimine Jõhvi igati mõistetav samm. “On majanduslikult loogiline, et vanglatööstus asub vanglate läheduses ehk siis Jõhvis, Tartus või Tallinnas. Kuna vanglate osakond juba asub Ida-Virumaal, teeb tööstuse kolimine Jõhvi lihtsamaks ka vanglate ja ettevõtte omavahelise koostöö,” sõnas Kama.

Ta lisas, et elluviidavad muudatused ettevõtte majandustulemustele ja hõivenäitajatele märgatavat mõju ei avalda. Vanglatööstuse Jõhvi kolimisel jäävad Kama sõnul suurusjärgus samaks ka peakontori ülalpidamiskulud ning suuri kulutusi kolimine kaasa ei too.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Leanyka Libeon ütles, et vanglatööstuse peakontori asupaika Jõhvis ei ole veel välja valitud, kuid suure tõenäosusega ei hakka see paiknema Viru vangla territooriumil.

AS Eesti Vanglatööstus on riigile kuuluv ettevõte, mis asutati 2001. aastal seniste vanglate tootmisüksuste alusel. Tema peamine eesmärk on justiitsministeeriumi teatel vangide tööoskuste ja -harjumuste tõstmine, aitamaks neil eluga vabaduses paremini toime tulla. Ettevõtte tootmisosakonnad asuvad Tallinna, Tartu ja Viru vanglas ning need tegelevad metalli-, puidu- ja õmblustöödega. Vanglates tegutsevate tootmisüksuste tööd peakontori kolimine ei puuduta.

Ettevõtte käive oli 2017. aastal 2,6 miljoni eurot ja puhaskasum 22 800 eurot.

Kohtute tugikeskusega läheb veel aega

Eelmise aasta lõpus avalikustatud valitsuse plaan riigipalgaliste töökohtade pealinnast välja viimiseks näeb ette aastatel 2017-2019 ligemale 250 töökoha ületoomist Ida-Virumaale. Suur osa neist ehk 100 töökohta on seotud justiitsasutustega. Sealhulgas näeb plaan ette ka 68 töökohaga kohtute tugiteenuste keskuse koondamise Ida-Virumaale.

Urmas Reinsalu kinnitas, et tugiteenuste keskuse ületoomine on endiselt plaanis, aga selleks võib kuluda veel kümneid kuid. “Kuna kohtud on eraldi võimu harud, siis eeldab tugiteenuste keskuse kolmine nende võimalike murede ja riskide maandamist ka kohtunike kui sõltumatu võimuharu esindajate poolt, et nad oleksid selle projektiga paadis,” ütles ta, märkides, et tugiteenuste kolimine ühte maakonda ei tohi mõjutada kohtumõistmise kvaliteeti.