Jõhvi politseijaoskonna juht Kalle Kuusik kinnitab, et politsei pingutab selle nimel, et tal poleks trahvimasina mainet. MATTI KÄMÄRÄ 

Jõhvi politseijaoskonna juht Kalle Kuusik räägib intervjuus Põhjarannikule, miks Ida-Virumaal on perevägivalda rohkem kui mujal Eestis, ning leiab, et tasuta ühistransport maakonnas ei mõjuta maapiirkondade turvalisust kuidagi negatiivselt, nagu kardetud on.

Kuidas patrullpolitseinikud sellise palavaga toime tulevad, kui nad täisvarustuses töötama peavad?

Nad on selleks ette valmistatud. Kui nad politseinikuks õppima lähevad, siis nad juba teavad, milleks nad valmis olema peavad. Aga raske on neil muidugi. Seljas kuulivest, kaitsevarustuse vest, helkurvest, taskud varustust täis. Aga sõidukites on meil konditsioneerid, mis natuke leevendust annavad.

On erakordsete plusskraadide tõttu politseinike töörežiimis mingeid muudatusi?

Kahjuks mitte. Kaitsevarustusest ei saa üle ega ümber − politseinikud peavad olema kaitstud. Joogivett väljastame neile. On ka võimalus tulla jaoskonda ja võtta viieks minutiks aeg maha. Aga on päevi, kui selleks polegi võimalust. Jahutusega pükse ja kuuliveste meil veel ei ole.

Kas jalgsipatrullid tänavatel, mille vajadusest kunagi palju räägiti, on nüüdseks täiesti möödanik?

Selliseid sihtsuunitlusega jalgsipatrulle meil tõepoolest pole. Pigem teeme kombineeritud patrulle. Mingil ajahetkel ja mingis kohas, kus see on vajalik ja mõistlik, jäetakse auto maha ning minnakse ja jalutatakse pool tundi. Sellised kohad on näiteks Jõhvi kesklinn, Jõhvi park, kuhu lihtsalt autoga minna pole mõistlik. Ahtmes võib jalgsipatrulle näha ja Kauksis näiteks käivad nad rannas tutvumas olukorraga.

KALLE KUUSIK: Me tegelikult ju teame, kus ületatakse rohkem kiirust, kus võib esineda rohkem joobes juhtimist jne.

Kui palju politsei peab olema üldse nähtav ja kas see, kui politseid on tänavatel palju näha, räägib turvalisusest või vastupidi?

Erisuguseid eksimusi ja rikkumisi välditakse üldjuhul rohkem siis, kui politseinik on nähtaval. Tegelikult peaks olema nii, et inimene järgib seadusi ka siis, kui politseinikku näha pole.

Siis poleks ju politseid vajagi?

Ei, niisugust ideaalühiskonda ei tule, seda ei maksa loota. Aga me peame olema õigel ajal õiges kohas. Me tegelikult ju teame, kus ületatakse rohkem kiirust, kus võib esineda rohkem joobes juhtimist jne. Oma analüüside põhjal üritamegi nendes kohtades rohkem kohal olla.

Täies mahus saab seda pikemat intervjuud lugeda  28. juuli Põhjarannikust. Paberlehte  on postkasti kõige mugavam tellida veebikeskkonnast tellimine.ee