Kui Aleksei Dressen üle 20 aasta tagasi Põhjarannikule intervjuu andis, oli üks tema tingimusi, et tema näofotot lehes ei avaldata. See kaader on tehtud Venemaal pärast seda, kui riigireetur naaberriigile läinud laupäeval Eston Kohvri vastu üle anti. Seekord Dressen oma nägu ei varja. Ja polegi mõtet, sest Eestis tunnevad teda nägupidi peaaegu kõik elanikud. 21 aastat tagasi andis Põhjarannikule intervjuu toonane kaitsepolitsei Virumaa osakonna direktor Aleksei Dressen, kes hiljem riigireetmises süüdi mõisteti ning läinud nädalavahetusel Eston Kohvri vastu Venemaale välja vahetati. Põhjarannik avaldab täna katkeid sellest usutlusest, mis ilmus 11. oktoobril 1994.
Kuidas te iseloomustaksite praegust olukorda ametkondades ja võimustruktuurides, kas meie võimukandjad on tugevalt korrumpeerunud, nagu viimasel ajal on kombeks saanud väita?
Selline termin nagu “korruptsioon” on meil küll olemas, kuid selle eest otseselt keegi ei karista. Meil on olemas niisugune “ümmargune” paragrahv nagu altkäemaksu paragrahv. Paljud ametnikud kasutavad seda ära, sest paljud ametiseisundi kuritarvitused ei mahu selle “ümmarguse” paragrahvi alla.
Kas Ida-Virumaal on praeguseks välja kujunenud süsteemne korruptsioon?
Jah. Näiteid ma ei too, kuid võimu- ja õiguskaitseorganites on see olemas.
Mida saate teie sellises olukorras ette võtta?
Oodata momenti, kui saab inimese teolt tabada.
Kui palju selliseid juhtumeid on olnud?
Üldiselt vähe. Me valdame küll informatsiooni ja mõnikord võiksime mõned operatsioonid ka läbi viia, kuid me tahame alati ka asjade tagamaid selgitada. Paar juhtumit on Narvas ja Kohtla-Järvel olnud, kus ametnikud on altkäemaksuga vahele jäänud, kuid need ametnikud pole olnud eriti kõrgel positsioonil.
Kuivõrd korrumpeerunud ja äraostetav on meie politsei?
Üldlevinud on arvamus, et kogu politsei on korrumpeerunud. Meie arvamus on rahva omast erinev. Praegu on nii, et kui nähakse tänaval politseinikku, arvatakse kohe, et ta on korrumpeerunud. Päris nii see siiski ei ole. Need, kes tõesti politseitööle kahju toovad, peavad olema üsna kõrges ametis politseiametnikud. Iga politseiniku ametikoht polegi selline, et talle oleks mõtet raha pakkuda. Pakutakse ikka neile, kes võivad mõjutada konkreetsete asjade uurimist jne.
Teiegi alluvad võivad muide üsna palju seda mõjutada. Kui reaalne on, et keegi neist on müüdav?
Niisama reaalne kui kõigi teistegi politseiametnike puhul. Kuid meie ametnike tegevus on veelgi rangema kontrolli all kui politseiametnike tegevus. Ma ei saa öelda, et meil on see täiesti välistatud. Ka meil on selliseid inimesi avastatud, kuid mitte nii massiliselt.
Tegelikult olete te poliitiline politsei. Milliseid ohte te näete praeguses poliitilises situatsioonis Eesti riigile?
On olemas võimalus, et paljud kuritegelikud struktuurid, kasvades välja oma praegusest positsioonist, hakkavad üritama saada endale majanduslikku ja poliitilist võimu. Samas ei saa meie aga sellesse mängu sekkuda − meie ei sekku parteilistesse jagamistesse. Kuid kui tekib otsene oht, et etteotsa satuvad inimesed, kes on teatud ringkondade mõju all, kes hakkavad dikteerima Eesti Vabariigile kahjulikku poliitikat, teeme meie oma ettepanekud ja siis juba otsustatakse, kuidas edasi tegutseda.
Missugused on teie arvates praegu Eesti Vabariigis nõrgad kohad, mis võivad poliitilist olukorda teravdada?
Rahva raske majanduslik olukord ja sotsiaalsed probleemid on see nõrk külg, mida poliitikud võivad enda kasuks halvas mõttes ära kasutada. Mida tugevam on majandus, seda kindlam on iga inimese sotsiaalne positsioon ja seda stabiilsem poliitiline olukord.