Mark Gerassimenko usub, et tal ei ole vajadust Eestist ära kolida, selleks et end õnnelikuna tunda. 

Sel suvel Jõhvi gümnaasiumi lõpetanud Mark Gerassimenko on silma paistnud oma teadmistega loodusainetest poliitikani ning selle krooniks on arvukad võidud olümpiaadidel. Marki hüüdnimi on Vikipeedia, sest ta teab asju, mida kooli õppekavas pole ning millest klassikaaslased ei ole kuulnudki. Jõhvi gümnaasiumis usundiõpetust ja õpetamise aluseid õpetav Hristo Neiland tegi noormehega intervjuu, milles ta räägib, miks tasub koolis pingutada, Donald Trumpi fenomenist, oma tulevikuplaanidest ja paljust muust. 

Oled sa koera- või kassiinimene?

Pole kunagi niimoodi mõelnud, aga küllap kassiinimene. Kassid on iseseisva mõtlemisviisiga ega näita välja mingit austust võimude ehk peremehe vastu. Suurepärased loomad!

Ma eelistan olla üksi. See on olnud nii juba lapsepõlvest saadik, mulle on alati meeldinud minu enda seltskond. Siiski ei saa öelda, et ma pole üldse seltskondlik, suhtlen paljude eakaaslastega, kuid lähedasi sõpru on mul vähe.

Kui eelistad olla üksi, siis võib eeldada, et loed palju.

Jah, loen raamatuid, pigem populaarteaduslikke kui ilukirjandust. Nt ajaloolisi raamatuid, sest mulle meeldivad huvitavad faktid.

Anna palun mõni raamatusoovitus.

George Orwelli “1984” või “Loomade farm”. (Naerab.) Ma lugesin, et Prantsusmaal ei tohi “Loomade farmi” tõttu sigu Napoleoniks nimetada.

Keeleteo aktusel üllatasid Jõhvi gümnaasiumi kooliperet sütitavad kõnega tõrvikurongkäigust. Mida sa sellega mõtlesid?

Mõtlesin, et on õige aeg tõrvikurongkäiguks: läheksime kõik koos Brüsselisse ning näitaksime, et armastame eesti keelt ja Eestit nii tugevasti, et tahame tõrvikutega kogu maailmas ringi käia. No tegelikult armastame Eestimaad kõik omamoodi, aga mitte niivõrd huvitaval moel, et seda tõrvikutega väljendada. Öeldut ei pea võtma sõna-sõnalt.

Lihtsalt mitu päeva enne selle video tegemist oli Tallinnas Sinine Äratus koos oma tõrvikutega meeleavaldusel. See oli mõne inimese arvates naljakas, mõnd pani aga natuke muretsema. Mul tuli pähe seda oma videoga parodeerida ja pakkuda keeleteo galale natuke meelelahutust. Ma ise ei arva, et mul oleks väga hea huumorimeel − pigem keskpärane −, aga oli vaja lihtsalt midagi huvitavat öelda. Kui üks veider persoon räägib tugeva vene aktsendiga juttu, mis sobib pigem Mart Helme suhu, siis peaks see naerma ajama küll.

Olen kuulnud pärast seda kõnet hinnangut, et see oli geniaalne. Kas usud, et geeniusteks sünnitakse, mitte ei kasvata?

Ma ei usu, et on olemas eeldused, mis on antud ei tea kust. Kui rääkida spordist, siis lapsepõlves mingit haigust põdenul on märksa vähem võimalusi heaks sportlaseks saada. Aga kui mingeid tervisekahjustusi pole, siis miks ei võiks praegu lasteaias käiv laps saada tulevikus Einsteiniks? Ei ole muid takistusi peale keskkonna mõju. Väliskeskkond määrab inimese, mitte tema sünnipärased omadused. Kõik sõltub sellest, kuivõrd palju keskkond panustab inimesse või kui vaenulik on keskkond inimese vastu. Muidugi peab inimesel endal ka motivatsiooni olema, aga see tekib siis, kui inimene näeb, mis kasu on tema tegevusest. Kui keskkond on inimese vastu vaenulik, siis ei teki tal ka motivatsiooni. Arvan, et 99% määrab keskkonna mõju.

On küll teadusuurimusi, mis näitavad vastupidist, aga teadusuuringutega on niisugune huvitav asi, et üle-eelmisel sajandil oli paljudes valdkondades paar tippteadlast, kes n-ö teadsid tõtt, sest ainult nemad uurisid seda valdkonda. Praegu on olukord vastupidine: meil on peaaegu igas valdkonnas palju uuringuid, mis on üksteisega tihti ebakõlas. Väga raske on teha vahet, mis on tõene ja mis ei ole. Kõik sõltub siin pisikestest valikutest uuringute läbiviimisel.

Sinu keskkond on viinud sind väga heade õppetulemusteni. Mida on kool sulle kõige rohkem andnud? Ja mida võtnud?

Kool on andnud väga palju teadmisi, peale selle on kool õpetanud, et tulemuste saamiseks on vaja pingutada. Koolis anti sellest teada nii mulle kui ka teistele ja tekkis arusaam, et pingutada tasub. Kui mõelda, kas kool on midagi võtnud, siis ma ei ole meelega midagi ohverdanud, küll on aga kool võtnud minult võimaluse olla rumal. Tänapäeval on see palju väärt, kuigi kriitikameeleta on lihtne elada.

Mis mõttes?

Kui sa näiteks ei tea midagi bioloogiast ja loed internetist, et süües viis kilo šokolaadi päevas, võtad kaalust alla, siis sa usud seda ja rõõmustad, et lõpuks saab ilma tüütu trennita alla võtta. Siis oled ju õnnelik.

Aga kui inimene on tark, kas ta on siis õnnetu?

Ei pea olema. Kui ta on tark, siis tunneb ta enda üle uhkust. Võib oletada, et ta on midagi saavutanud enese täiendamise vallas. Võib-olla hindab ta oma võimeid kõrgelt ja peab ennast teistest paremaks, kuigi sellesse ühiskonnas vist hästi ei suhtuta. Mida targem inimene on, seda tõenäolisemalt on ta varaliselt rikas ja sellel on otsene seos õnnega.

Kui palju olümpiaade sa võitnud oled?

Täpset arvu ma küll peast ei tea. Olümpiaadidel käinud olen ma palju ning nendega on mul läinud nii, et alguses olid mul head teadmised reaalainetes ja võitsin füüsika olümpiaadi. Põhikooli füüsika sain selgeks kolme-nelja nädalaga, gümnaasiumis see aga nii lihtne enam polnud. Edasi osalesin kõige edukamalt loodusainetes ja nüüd olen keskendunud sotsiaalainetele. Kaks korda võitsin ühiskonnaõpetuse ja kaks korda majanduse olümpiaadi ning üks kord sain juubeldada ajaloo olümpiaadi võidu puhul. Ajaloo olümpiaadi võit oli mulle eriti magus.

Sel aastal võitsid ülekaalukalt ühiskonnaõpetuse olümpiaadi. Kuidas see juhtus?

Jah, ma võitsin sel aastal 13 punktiga. Aga see olümpiaad oli testi vormis ja teste ma teha oskan. Oskan leida tee õigete vastusteni, mis on juba olemas. Kui mul on vaja lahendada probleem päriselus, on raskem. Ma ei oska ka hästi joonistada.

Ühiskonnaõpetuse olümpiaadil paistsid sa silma heade teadmistega USA presidendi valimiste kohta. Kust sa need ammutanud oled?

Seal oli palju küsimusi, mille vastuseid leiab Vikipeediast USA valimiste leheküljelt. Lugesin selle mitu korda läbi. Peale selle vaatasin kaks-kolm kuud enne valimisi iga päev CNNi, see oli väga huvitav.

Mis seal huvitavat oli?

No kuule, kas pole huvitav, kui avalikus poliitilises debatis üks osaleja laimab teist? Ütleb, et ei kaota ühtegi toetajat isegi siis, kui ta New Yorgi kesklinnas kellegi maha laseb. Seda on põnev jälgida, olgugi et see pole normaalne. Mu huvi polnud ainult Trump, vaid mind huvitavad alati poliitikute mõtted.

Mida arvad valimiste tulemustest?

Eks seda ennustasid üldised trendid. Trump võitis, sest kasvava ebavõrdsuse tõttu hülgavad paljud inimesed vasakpoolsed erakonnad, eriti madalapalgalised ja teises sektoris hõivatud. Nad väljendavad oma rahulolematust, hääletades paremäärmuslaste ja populistide poolt. Seega oli Trumpil valijabaas algusest peale olemas, ta ei pidanud seda ise kujundama, selle andis talle ebavõrdsuse kasv. See oli tingitud ka majanduse muutusest. Näiteks mõne toote tootmine USAs ei ole kasulik ja seda toodetakse mujal. Tagajärg on, et inimestel on USAs vähem tööd. Ise nad endale töökohti luua ei oska, sest neil pole piisavalt haridust ega võimalust teise kohta kolida. Siis ei jäägi muud üle kui teleka ees istuda ja viriseda, kui halb on elu. Nende inimeste motiividest on võimalik aru saada. Ja siis tulebki Trump.

Mis on sinu lemmik Trumpi tsitaat?

“You are fake news!”

Kas fake news [libauudised] on üldine probleem?

Iga uudis võib olla veidi fake, sest alati ei ole võimalik kõike täpselt kirja panna, aga kirjutada on vaja. Näiteks kui toimub terroriakt, siis ei saa sellest palju teada ja esialgu võib eksida. Paraku on uudiste ja teiste inimeste jutu kontrollimine oskus, mida koolides otseselt ei õpetata. Pigem öeldakse, et õpikus on kirjas õigesti ja õpetaja öeldu on tõde. Peale selle õpitakse reaalaineid tihti algoritmi järgi ja seal ei tohi mõelda teistmoodi. Õnneks sõltub see palju õpetajast. Mul on olnud õpetajaid, kes soosivad iseseisvat mõtlemist. Kui iseseisev mõtlemine areneb, siis on suurem võimalus, et õpilane kontrollib, mida ta loeb.

Olümpiaadide võidud on avanud sulle ülikoolide uksed. Kas lähed ülikooli?

Arvan, et lähen Tartu ülikooli, aga praegu vaatan kõik edasiõppimise võimalused üle. Ma ei ole veel otsustanud, mida õppima lähen. Peaaegu kõik abituriendid, kes ei ole veel otsust langetanud, küsivad igaühelt nõu, mina samamoodi.

Aga paljud soovitavad otsustada tulevase palga järgi. Sel juhul tasub õppida arstiks, juristiks või IT-valdkonna spetsialistiks. Teised variandid ei tule kõne alla. Samas üllatab mind, et mõnigi mu eakaaslastest usub, et pärast bakalaureusekraadi kättesaamist hakkavad nad saama palka 3000 või 4000 eurot kuus. Samal ajal pole neil erilisi võimeid, häid tutvusi ega plaani töötada Singapuris. Kõige tipuks ei tea nad, kellena töötama hakkavad. Heas palgas on aga kindlad. President on öelnud, et eestimaalastel on vähe eneseusku. Kahjuks pole eneseusul ja enesepettusel suurt vahet.

Miks soovid õppida Eestis?

Sest ma olen loll. Ei, ausalt, mul nagu teistelgi oli varem võimalus uurida välismaal õppimise võimalusi, aga ma ei pööranud sellele piisavalt tähelepanu. Arvasin, et minu inglise keele oskus ei ole küllalt hea, et välismaale õppima minna. Seega ei teinud ma midagi, et mõnda välismaa ülikooli sisse saada. Nüüd saan kandideerida alles aasta pärast. Tegelikult ma arvan, et Eesti ülikoolid on väga heal tasemel ja bakalaureusekraadi saamiseks pole vaja välismaale sõita.

Millest tekkis arvamus, et su inglise keele tase pole piisav?

Ma ei tegelnud inglise keelega piisavalt. Peale selle pole ma keeltes väga hea, võin midagi ära õppida, aga see nõuab mult rohkem vaeva kui teiste ainevaldkondade selgeks tegemine.

Ometigi räägid sa eesti keelt vabalt?

Kes sulle ütles, et ma räägin eesti keelt vabalt? Ma räägin aktsendiga, teen vigu, ma ei oska eesti keeles luuletusi kirjutada. Oma mõtteid väljendades pean kasutama lihtsamaid sõnu, mitte neid, mis mul tulevad pähe siis, kui räägin või kirjutan emakeeles. Emakeeles suudan ma isegi siis enam-vähem mõistlikku juttu ajada, kui ma valdkonna kohta midagi eriti ei teagi. Võõrkeeltes mitte. Pürgida tuleb selle poole, et ei saadaks aru, kas räägid ema- või võõrkeeles.

Kus me sind kümne aasta pärast kohata võime?

Loodan, et olen Eestis ning et mul ei ole vajadust Eestist ära kolida, selleks et ennast õnnelikuna tunda.

Mis sind õnnelikuks teeb?

Ma veel ei tea, mis mind õnnelikuks teeb. Paljud ei tea. Äkki on see võimalus töötada erialal, mis pakub huvi. Et ei pea töötama lihtsalt äraelamise pärast, vaid rõõmu pärast ka. See ei ole kindlasti kõik. Mu definitsioon keskendub küll tööle, aga töö hõlmab kolmandiku meie argipäevast või isegi rohkem ja on seega väga tähtis. Loodan, et kümne aasta pärast pole mul unetust ning et töö ja magamise vahel on mu elu üsna vaheldusrikas ja pakub rahulolu.