Keskuse selle hooaja viimane nädalavahetus sattus samale ajale munadepühaga, mistõttu pääsesid kõik jänesed, kanad ja tibud mäele tasuta lustima. Kaks aastat äärmiselt sooja talvega kimpus olnud Kiviõli seikluskeskuse hooaja päästis külm märts, tänu millele kasvas suusatajate arv avamisaastaga samale tasemele.
“Märts päästis. Tänu sellele, et talv tagasi tuli, saime oma selleaastased arved makstud,” tunnistas Kiviõli seikluskeskuse juht Janek Maar, et veebruaris, kui soojalaine kogu lume viis, tekkis kartus, et ka sellel aastal ei suudeta oma kohustusi täita. “Olukord hakkas juba piinlikuks kiskuma, aga õnneks kõik laabus,” lisas ta.
Kohustused täidetud
Kiviõli seikluskeskus on kaks talve hädas olnud lühikese hooajaga, mis ei luba teenida nii palju, et maksta tagasi keskuse ehitamiseks võetud laene. “Kokkuvõttes tuleb meie kliimat arvestades rahul olla. Ise olime lollid, et suusakeskuse ehitasime,” muigas ta.
Kokku oli külastajaid hooaja jooksul 14 000 ehk sama palju kui esimesel aastal, kui suusahooaega kärpisid ehitustööd. Kaks talve tagasi oli külastajaid vaid 8000, kuna tegemist oli viimase 64 aasta kõige soojema talvega. Aasta tagasi oli samuti väga soe.
Suured soojalained hõrendavad suusatajate ridu, sest isegi kui keskuses on lund küll, on Tallinnas maa must ja inimestele ei tule suusatamine meeldegi. Lõviosa sõitjatest tuleb aga just Tallinnast. Ka viimane seikluskeskuse nädal oli tavapärasest hõredam, sest soe ilm ja päikesepaiste viib inimesed pigem juba õue kevadtoimetusi tegema.
Ehkki näiliselt on lund veel keskuses küll, oli pühapäev juba üsna vesine ja esmaspäeval poleks sulalumejõgede tõttu suusatamine enam mõnus ja mõistlik olnud. “Nüüd proovime lükata olemasoleva lume laiali, nii et see võimalikult kiiresti sulaks,” tunnistas Maar, et juba aprilli teiseks pooleks tahetakse üles saada mägiautod.
Ettevalmistused uueks hooajaks
Samuti tahetakse veel sellel kevadel alustada kettagolfi raja ehitamist. “Kettagolfi harrastamine on Eestis populaarne ja meie mäele sobib see väga hästi,” oli Maar kindel, et tõusud ja langused teevad viskemängu tavapärasest põnevamaks.
Suvetegevusi, muu hulgas Eesti pikimat trosslaskumist, hakatakse inimestele pakkuma alates juunikuust.
Suvel alustatakse ka uue talihooaja ettevalmistustöid. Olulisim neist on lumelauarenni ümberehitamine tavanõlvaks. “Oleme aru saanud, et meie ilmade, napi rahakoti ja väikese rahvaarvuga ei ole sellel mõtet. Renni tarbeks kuluks väga palju lund ja rennisõidu harrastajaid on Eestis väga vähe. Parem teeme siis juba tavanõlva selle arvelt laiemaks,” rääkis Maar.
Renni kaotamisega muutub laiemaks üks tõstuki kõrval asuvatest nõlvadest, mis on sõitjate seas populaarseim. Laiem nõlv tähendab lahedamaid sõiduolusid ka algajatele, kes siis rahulikult alla sõita saavad.
Praegune algajatele mõeldud nõlv tõstetakse samuti ringi. “See on algajatele liiga järsk − kiirus läheb suureks,” põhjendas Maar, miks algajad laugemale nõlvale ümber kolitakse.