Narva linnaaednik Ljudmila Morina möödunud kevadel Rugodivi kultuurimaja juurde istutatud dekoratiivõunapuu juures. Tänavu kevadel on Narvas istutatud erakordselt palju uusi puid. Kui varem on Narvas kasvama pandud 15 puud aastas, siis tänavu istutati 131 puud: kastaneid, pajusid, pärnasid, jalakaid, dekoratiivõunapuid. Otsustasime lähemalt tutvuda Narva linnaaedniku Ljudmila Morina ja tema tööga.
Teil on huvitav amet − olete linnaaednik. See kõlab üsna ebatavaliselt.
Narva linnavolikogu kinnitatud linnavalitsuse struktuuris on kaks sellist ametikohta: linnaaednik ja linnakunstnik. Minu meelest kõlavad need mõlemad veidi ebatavaliselt, kuid nii see juba kord on.
Kas te tunnetegi end aednikuna?
Enamikul meist seostub aednik inimesega, kes käib, kindad käes, aiakääride, reha, käru ja kastekannuga mööda aeda ringi ning korrastab iga selle nurka. Kui aga juttu on linnaaednikust, satuvad inimesed segadusse, kuna väga keeruline on kujutada endale ette, et üks inimene hoolitseb kogu linna eest. Ütlen ausalt, et ka minule on see kooslus raskesti mõistetav. Kõige paremini andis kõikidest minu täidetavatest ülesannetest aimu meie endise ameti nimetus − kommunaalmajandusosakonna heakorra- ja haljastusamet. Seal oli kolm inimest.
Kas teie töös on ka loominguline element? Kas lähenete näiteks uute istikute valikule loominguliselt nagu kunstnik?
Loomingulisus ning loogika ja analüüsimisoskus on selles töös lausa vajalikud − nendeta oleks mul võimatu oma töökohustusi täita.
Võtame näiteks linna kujundamise lillede ja dekoratiivtaimedega. Suvelillede istutusala on 665 ruutmeetrit, rosaariumid võtavad enda alla 330, püsikud 33, sibultaimed 51 ja dekoratiivpõõsad 2359 ruutmeetrit. Need arvud ei pruugi inimestele muidugi midagi öelda, ent kujutage endale ette, et kõikidele suvelillede istutuspindadele − peenardele ja vaasidele, mida on linnas ühtekokku 226, teiste hulgas ka suured, kahekorruselised “purskkaevud” − on tarvis koostada kujundus ning planeerida, millised saavad sel aastal olema lilled, kooslused, muster, peenarde kujundus… Selleks ongi tarvis loomingulisust. Loogika ning oskus analüüsida ja mitmesuguseid nüansse arvesse võtta on samuti vajalikud: kuhu istutada esimesed varajased taimed, mis kannatavad öiseid madalaid temperatuure ja jahedat kevadilma, kuhu aga panna kasvama õrnemad taimed, mis võivad madala temperatuuri ja öökülmade tõttu kannatada saada. Ja kõik see tuleb omakorda kokku sobitada mälestuspäevade ja -paikadega, linnas toimuvate ürituste ja muu säärasega.
Samuti on oluline selle kõige maksumus, sest raha kõigeks selleks tuleb linnaeelarvest, see tähendab maksumaksjatelt. Igal aastal peab linn olema ilusti, mitmekesiselt ja huvitavalt ning maitsekalt kujundatud, kuid seda tuleb teha võimalikult väikese raha eest. Istikute maksumusele ja istandusest kohaletoomisele − mõnikord tuuakse korraga kuni 14 000 istikut − lisanduvad hoolduskulud: igapäevane kastmine, rohimine, kobestamine jne.
Kas teie unistus on aedlinn? Või on sellise linna puhul nagu Narva haljastamisel ka n-ö mõistlikkuse piir?
Minu töö peaeesmärk on muuta linn ilusaks ja köitvaks igas vanuses linnaelanikele ning turistidele. Üks näide on Narva purskkaevukujulised vaasid, mis paigaldamise hetkel olid Eestis ainsad omataolised. Ma nägin sellist tüüpi vaase Stockholmis, need hakkasid mulle meeldima ning me korraldasime Eesti betoonesemete valmistajatega läbirääkimised. Üks Kohtla-Järve firma haaraski meie ideest kinni ning töötas välja uute vaaside mudelid ja andis need tootmisse. Ma olen väga uhke, et meil õnnestus see teoks teha.
Eesmärk, millest ma räägin − linna heaolu −, sunnib pidevalt mõtlema elukeskkonna parandamisele. See tähendab nii puhtuse ja korra tagamist kui ka niitmist ja linnamööbli eest hoolitsemist, haljasalade ja elavtarade hooldamist, lillede ja dekoratiivpõõsaste eest hoolitsemist, samuti uute istutuspindade loomist ja uute puude istutamist, linnamööbli uute elementide ostu planeerimist ning palju muud. Minu kohustuste hulka kuulub ka hanke “Narva linna haljasalade hooldamine” tulemusel sõlmitud lepingute kureerimine. Nende järgi algasid tööd 16. märtsil ning kestavad 2018. aasta lõpuni.
Milline on praegu olukord Narva rohelises sektoris?
Nii Narvas kui ka kogu Eestis tervikuna on praegu täheldatavad muutused paremuse poole: rekonstrueeritakse olemasolevaid ja luuakse uusi parke, skvääre, rohealasid ja puhkekohti, vanad istandikud asendatakse uutega, istutatakse suurel hulgal uusi puid. Nendes lepingutes, mida ma eespool juba mainisin, on sees puude pügamine, kuivade, vanade, haigete ja ohtlikuks muutunud puude mahavõtmine ning uute puude istutamine. Nelja aasta jooksul on Narvas ette nähtud töö 2060 puuga, muu hulgas ka kuni 200 noore puu istutamine igal aastal. Just tänu sellele tekkiski võimalus juba 2015. aastal tunduvalt suurendada istutatavate puude hulka ning teha osaliselt korda lasteaedade ja koolide territooriumidel ning kvartalisisestel aladel olevad haljasalad. Nende tööde hulka kuulub ka paplite noorendav pügamine ning mahavõtmine ja uute puudega asendamine.
Kas juunikuus nii tavaline probleem paplite ja paplivatiga on endiselt aktuaalne?
Linna haljastamise seisukohast on paplid tänu oma kiirele kasvule küll väga sobivad puud, kuid nad tekitavad probleeme allergikutele ning seepärast tulebki nende suhtes kardinaalseid meetmeid rakendada.
Üldse tuleb puude istutamist planeerides arvesse võtta mitmesuguseid asjaolusid: tehnovõrkude asukohta, linna üldplaneeringut, kinnitatud ja alles koostatavaid detailplaneeringuid, linna arengukava, konkreetsete puuliikide kasvutingimusi konkreetsetes kohtades ja palju muud. See on pikk ja keeruline protsess.
Mis on teie arvates praegu suurim probleem?
Minu kureeritavad küsimused moodustavad väga keeruka osa kommunaalteenistuse tööst, seepärast on siin probleeme küllaga. Selle valdkonna tarvis eraldatavate eelarvevahendite nappus mõjutab kahjuks olukorda linna haljastamisel ning linnamööbli, mõningate parkide ja skvääride ning puhkekohtade seisukorda. Narva tegi Tallinna eeskujul läbi suure töö ning tellis haljastuse arengukava aastateks 2009-2015 ning Narva linnavolikogu kinnitas selle. Kahjuks on finantseerimise puudulikkuse tõttu praegu palju asju veel tegemata. Kõik minu ootused ja lootused ongi seotud just selle kava täitmisega, minu isiklik unistus on aga taastada oma lapsepõlve lemmik − Gerassimovi-nimelise kultuurimaja juures olev park.
Teie sõnul on puude istutamine palju keerulisem protsess, kui esmapilgul tunduda võib. See puudutab ilmselt ka eravaldusi?
Varem istutati linnas puid sageli kaootiliselt ja stiihiliselt, oma äranägemise järgi. See on viimastel aastatel põhjustanud palju probleeme: veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ning soojusvõrkude, gaasitorustike, elektri- ja sidevõrkude remondi- ja avariitööde käigus tuleb ilmsiks, et suur osa puid kasvab kommunikatsioonide kaitsealas, see aga on lubamatu, kuna kasvav juurestik võib hakata rajatisi hävitama.
Ka praegu istutavad inimesed mõnikord puid oma äranägemise järgi. Nad teevad enda meelest õilsat asja ning panevad kasvama kuskilt − muidugi mitte istandustest − kohale toodud puid. Istutuskohad valitakse omavoliliselt, võtmata arvesse kommunikatsioonide asukohta, ning vahemaad puude vahele jäetakse samuti suvalised. Mõned neist puudest võivad olla ka haiged ning kahjustada ümbruskonna haljastust.
Te vastutate ka üleriigilise konkursi “Kaunis Eesti kodu” raames korraldatava iga-aastase konkursi “Narva linna kaunis kodu” läbiviimise eest.
Ning kuulun Narva linna esindajana ka Eesti kodukaunistamise ühenduse keskjuhatusse. See on üks väga ilus osa kõikidest minu kohustustest. Seal võib kohata inimesi, kes kulutavad suure osa oma ajast, jõust ja vahenditest heakorrale ning ilule − loovad seda oma maja ümbruses, aias, korteriühistu või lasteaia territooriumil, avalikul territooriumil. Tänu nendele mõistad, et ütlusel “Ilu päästab maailma” on tõepõhi all.