Elina Netšajeva: “Olemaks särav muusik, peab selle sära taga peituma palju tööd, sihikindlust ja armastust oma tegevuse vastu. Väga oluline on leida oma isikupära ning kasutada seda targalt. Kui valitud tegevusala on inimesele kallis, sooritatakse kõik ohverdused rõõmuga. Ning väga oluline on osata hinnata aega ja sellega õigesti ümber käia.” 

“7 linna muusika” festivali lõpetas tänavu kauni ja energilise noore soprani Elina Netšajeva kontsert Mäetaguse mõisas, kus ta esitas Vene romansse. Publik võttis kontserdi vastu liigutuspisarate ja suure aplausiga. Milline on võrdselt kahes kultuuris kasvanud noore naise suhe slaavitariga endas? Kuidas saab juba 25aastaselt olla nii palju saavutanud? Mis noort lauljatari motiveerib?

Palun räägi lühidalt eelmisel laupäeval Mäetaguse mõisas toimunud kontserdist “Vene romansid ja Puškini luule”, mis lõpetas tänavuse “7 linna muusika” festivali.

Esitasime Tšaikovski romansse ja Puškini luulet. Klaveril saatis mind Johan Randvere ja luulet luges Eesti Draamateatri näitleja Christopher Rajaveer. Kontsert möödus meeleolukalt ning publik oli vaimustav, inimestel olid pisarad silmis ja aplaus oli suur. Selline tagasiside on artistidele väga kallis ja oluline. Loodan, et meil tekib tulevikus veel võimalus kohtuda nii toreda publikuga. Mul on väga hea meel, et inimestel on nii suur huvi kammermuusika ja luule vastu. Saalis polnud ühtegi vaba kohta ning rahvas istus isegi aknalaudadel ja seisis lahtiste uste vahel.

Puškini nimi paneb küsima, milline on sinu enda suhe Vene kultuuriga. Kas tunned paremini Andrus Kivirähka või Pelevinit ja Sorokonit?Lapsepõlvest alates olen üles kasvanud paralleelselt Eno Raua “Naksitrallide” ja Aleksander Sergejevitš Puškini muinasjuttudega. Minu pere ja kool andsid mulle suurepärase hariduse ja kultuurilise baasi, mille tulemusel tunnen ma hästi nii Kivirähka ja tema rahvuskaaslasi kui ka Pelevinit. Minus on suur armastus ja austus mõlema kultuuri vastu ning ma olen selle üle väga õnnelik.

Vene kultuur on väga rikas, huvitav ja mitmekesine. On suur rõõm, et vene keele valdamine võimaldab mul täisväärtuslikult tunnetada lisaks muusikale ja kunstile ka kirjandust. Minu soontes voolab mitme rahvuse, sealhulgas ka vene veri. Koduseks keeleks on olnud alati eesti ja vene keel kõrvuti ning pere traditsioonid on tulnud nii eesti kui ka vene kultuurist.

Kes ja mis sind Vene muusikas köidab?Vene muusika on täis maagiat! Selles võib kuulda ainult vene muusikale omaseid motiive, tundepuhanguid, emotsioone, sügavust ja laiust. Mul on lõputu hulk lemmikheliloojaid, kelle muusika paneb minu kõige sügavamad hingekeeled helisema. Nende hulgas on Tšaikovski, Rimski-Korsakov, Mussorgski, Sviridov, Skrjabin jne. Mulle meeldib kuulata vene muusikuid, kelle emotsionaalne ja temperamentne musitseerimine pakub mulle suurt naudingut. Minu lemmikmuusikute hulka kuuluvad Šaljapin, Rostropovitš, Matsuev, Arhipova, Hvorostovski, Netrebko ja palju palju teisi.Kui heas kontaktis oled slaavitariga endas? 

Olen temaga väga heas kontaktis. Mulle tundub, et oma temperamendilt kaldun ma pigem slaavi poole ning tihti võin ma rahulikele ja tõsistele eestlastele tunduda liiga aktiivse, pöörase ja naerusuisena.

Olen ammu mõelnud, et peaks koostama Eesti põnevate naishäälte välimääraja − nagu on veiniraamatud, kus kirjeldatakse veinide omadusi, leitakse võrdlusi värvi, lõhna ja maitse kohta. Sinu tämber on rikas ning sellest saaks kindlasti pika ja sisuka artikli. Millal ja kes selle esimesena avastas?

Minu hääleliik on naishäältest kõige kõrgem − koloratuursopran −, kuid see arenes nii kõrgeks aja möödudes ja suure töö tulemusel. Ma olen lapsepõlvest alates laulnud kooris ning mingil hetkel hakkasin ma solistiks, kuna mul oli kõige valjem ja kõrgem hääl. Hiljuti leidsin lasteaia kasvatajate soovidega kaardi tulevaseks eluks, kus oli kirjas, et minu hääle ja lavaarmastusega võiks minust saada silmapaistev artist.

Kuidas hoiad oma kallist instrumenti, see tähendab häält? 

Hääl on väga õrn pill, mida mõjutab kõik, mis toimub meie sees ja ümber. Et hääl oleks heas vormis, peab olema ka hinges kõik korras. Tujust oleneb tihti hääle kõla, kuid õnneks on olemas laulutehnika, mis võimaldab laulda igas situatsioonis. Peale hinge peab heas toonuses olema ka laulja organism, millele tuleb anda head füüsilist koormust, korralikku toitu ja palju und. Eriti keeruline on hoida ennast tervena külma ilmaga. Ei tohiks imestada, kui laulja tulekust teavitab kilomeeter ette küüslaugu lõhn.

Mida kostad telesaate “Klassikatähed” kohta, mis kahtlemata aitas kaasa sinu niigi ärateenitud tuntusele?

See on fantastiline saade, mis tutvustab laiale publikule noori klassikalisi muusikuid. See annab väga hea tõuke tulevaseks karjääriks ning paneb muusiku tõeliselt proovile ning annab kuldaväärt kogemusi ja teadmisi.

Paljud klassikalise muusika vallas kaugele jõudnud inimesed räägivad, kui raske on seal ennast tõestada ja et see leib pole kerge. Kuidas sina näed oma tulevikku? Mis toob sulle näiteks seitsme aasta pärast leiva lauale − ja võib-olla isegi kalamarja ja juveelid? 

Klassikalise muusika vallas pole ennast tõesti lihtne kehtestada. On vaja suurt sihikindlust ja armastust muusika vastu. Et saavutada head taset, on vaja teha palju tööd ja näha vaeva ning kunagi ei tea, kas see kuhugi tõesti välja viib. Omalt poolt teen kõik, mis võimalik, kuid teine asi on see, millised võimalused elu toob. Loodan, et tulevikus tegelen ooperilaulmisega rahvusvahelisel tasemel.

Oled praegu ka ise ametis muusikapedagoogina. Mida see sulle annab ja kui kiiresti võib ses ametis oma töö vilju näha? Keda hindad enda õpetajaist enim?

Vokaalpedagoogi töö on üpriski keeruline amet. See nõuab individuaalset lähenemist ja suurt tähelepanu igale õpilasele. Kõik lapsed on isikupärased ning õppimis- ja arenemisvõime kõigil isesugune. Kõige parem tulemus tuleb järjepidevast tööst. Kuna laulja amet tähendab eluaegset õppimist ja arenemist, siis tihti saan oma küsimustele vastust leides aidata ka õpilasi. Armastatud vokaalpedagoog, kes on olnud minu kõrval kõik need aastad, on Eda Zahharova.

Kas oled kunagi kahetsenud oma valikut − seda, et asusid muusikuteele?

Minul tekivad kahtlused oma eriala valiku suhtes äärmiselt harva. Paaril korral on tekkinud küsimus, kas just klassikaline laul on see ala, millega ma peaksin tegelema. Kuid selline kahtlus on kestnud maksimaalselt 30 sekundit ja olukorras, kus ma olen olnud väga kurnatud ja tujust ära. Siis tasub süüa midagi väga maitsvat ja elu on jälle ilus.Mille järgi ja kuidas võib inimene ära tunda oma Elu Kutse?

Igas inimeses on olemas mingisugune eriline anne, mis peitub tema sees. Kõige keerulisem on see välja koorida. Lapsepõlves on tähtis proovida võimalikult palju tegevusi, mis aitavad välja vormida tegevusvaldkonna eelistused tulevikuks.

Eri häälegruppide artistide kohta liiguvad stereotüübid, oled neist kindlasti kuulnud.

Kogenud hääleõpetajad võivad laulja kehaehituse järgi öelda, mis hääleliigiga on tegemist. Välimuselt pole mina näiteks tüüpiline koloratuursopran, pigem sobiksin oma pikkuse ja lõuaehituse järgi paremini metsosopraniks. Kõrged sopranid on tavaliselt kurvikamad ja tihti lühemat kasvu. Meeshääleliik tenor on täiesti eriline inimeseliik. Tihti võib tenori ära tunda juba tema käitumis- ja rääkimismaneeride järgi ning pikka tenorit võib kohata väga harva.

Mis teeb inimesest särava staari ja millist nõu sa annad neile, kel oleks soov selleks saada? Kas sel teel on palju ohvreid − tähendab, millest pead loobuma?

Mulle tundub, et olemaks särav muusik, peab selle sära taga peituma palju tööd, sihikindlust ja armastust oma tegevuse vastu. Väga oluline on leida oma isikupära ning kasutada seda targalt. Kui valitud tegevusala on inimesele kallis, sooritatakse kõik ohverdused rõõmuga. Ning väga oluline on osata hinnata aega ja sellega õigesti ümber käia.

Oled tuntud rohkem klassikatähena, aga ma ei tea Eestis ühtegi klassikalist vokaali, kes juba nii noorena nii tuntud oleks. Kuidas suhtud kergemasse muusikasse ja kui palju sul õnnestub seda esitada?

Minu kõige suurem kirg ja armastus on klassikaline muusika, mis tõstab hinge taeva poole. Kuid ma naudin samuti kergemat muusikat, mis on kvaliteetselt ja hingestatult esitatud. Mõnel harvemal korral tekib mul võimalus esitada teistsugust muusikat, näiteks prantsuse šansoone, mis mulle väga meeldivad. Kuulata meeldib mulle kergemast muusikast džässi ja lounge’i.

Hindan häid filmi-, raamatu- ja muusikasoovitusi, sellekohaseid linke. Samas on need tavaliselt kõnekad nende jagaja kohta. Mis oli viimati sinu suur filmi-, raamatu- ja muusikaelamus, mida võid meie lugejatega jagada?

Viimane film, mis avaldas mulle sügavat muljet, oli “Valgus ookeanide vahel” [režissöör Derek Cianfrance’i 2016 linastunud romantiline ajastudraama, mis põhineb M. L. Stedmani samanimelisel romaanil ja kus mängivad Alicia Vikander, Michael Fassbender ja Rachel Weisz − T.K.]. Üks viimastest headest raamatutest, mis mulle väga meeldis, oli Jack Londoni “Tähtedevaheline rändur”. Hiljuti aitasin organiseerida kuulsa pianisti Deniss Matsujevi kontserte ning mul oli suurepärane võimalus kuulata tema esituses Beethovenit ja Tšaikovskit. See oli fantastiline ja meeldejääv elamus.

Milline on sinu maitse järgi täisväärtuslik puhkus?

Eelistan erisuguseid puhkusi olenevalt väsimuse tasemest ja aastaajast. Ideaalne, kui saab sobitada kokku lõõgastavat rannapuhkust ja huvitavat kultuuriprogrammi muuseumide ja kontsertide külastusega. Kuid rannapuhkus on mul tavaliselt samuti üpriski sportlik ja aktiivne. Mulle meeldib käia suusareisidel mägedes ning mõnikord on väga tore sõita nädalavahetuseks lihtsalt maale loodust nautima.

Kui keegi ei saanud olude sunnil sinu Mäetaguse kontserdil sind kuulata, millised on järgmised võimalused selleks ja kus?

Lähiajal on kõik projektid välismaal. Augustis on meistrikursus Itaalias, mis lõpeb 19. augustil kontserdiga Firenzes, kuid täpne toimumiskoht on täpsustamisel. Samuti on mul ees oktoobris suur konkurss Saksamaal. Täpsemalt saab minu tegevusi jälgida Facebooki lehel ja Instagrami kontol @elina.nets.