Margus Toomla Vokas Virumaa noorte peo tantsijaid tervitamas. 

Selle XII noorte tantsu- ja laulupeoga on nii, et nii tantsu- kui laulupeo pealavastaja on Ida-Viru juurtega. Põhjust uhkust tunda seega küllaga!

Hiljuti Voka staadionil peetud Virumaa noorte tantsupeo lõpus selgus, et üllatus, üllatus, seda pidu oli tulnud vaatama ka vähem kui kuu aja pärast Tallinnas toimuva suure peo pealavastaja Margus Toomla.

Te ütlesite oma tervituskõnes virulaste peol, et teil on Toila vallas talu. Ma olen üks suur kõrv, et kuulata teie seotusest Ida-Virumaaga.

Minu emapoolne suguvõsa on kõik Toilast ja Konjust pärit, aastasadu selle pankranniku kõrge serva peal elanud. Seal möödus ka minu ema lapsepõlv. Mina sündisin küll juba Tallinnas, kuid kõik suved veetsin vanaema ja vanaisa juures talus.

Nii et seal vanavanemate talus te suviti toimetategi?

Jah, mul on seal tegemist küllaga, sest maja on vana, aastast 1890.

Mis mulje teile Virumaa noorte tantsupidu jättis? Mis hinde paneksite?

Ma hinnet panema ei hakka, aga võin kinnitada, et see oli väga ilus pidu. Väga palju tantsunumbreid oli suure peo repertuaarist ning mul oli huvitav näha, kuidas need väljakul mõjusid. Seda pidu oli rõõm vaadata, kõik oli väga kena.

Nii nagu XII noorte tantsupidu korraldavad noored tantsujuhid, nii korraldasid ka Virumaa noorte tantsupidu esimest korda noored. Sümboolselt anti teatepulk üle.

Üks tantsuõpetaja, kellega me Voka staadioni nõlval murumättal istudes pidu vaatasime, ütles jah, et seekord noorte tehtud. Tublid noored! Mina kahjuks neid hästi ei tunne ega tea.

Ausalt öeldes ega me teid ka hästi ei tunne ega tea. Te õppisite Tallinna pedagoogikaülikoolis koreograafiat, kuid te olete õppinud ka Otsa koolis klassikalist laulmist. Teist oleks võinud hoopis laulja saada.

Sõbrad soovitasid mul sinna minna, kuid kahjuks jäi see haridustee pooleli: elutempo läks liiga kiireks. Ma olin siis pedagoogikaülikooli lõpetanud ning käisin juba tööl. Ma ei jõudnud enam laulmisele pühenduda, aga laulmine nõuab värsket häält ja puhanud olekut. Minu elutempo juures polnud see paraku võimalik.

Milline on Maido Saare roll teie kujunemisel tantsujuhiks? Särav isiksus nagu ta on. Te alustasite ju tantsimist tema käe all ansamblis Lee, enne ülikooli.

Jah, tema on olnud minu esimene ja viimane õpetaja väljaspool ülikooli. Tema käe all tantsimine mulle selle väikese tõuke andiski minna koreograafiat õppima ja eks Maido käekiri väljendub mingil määral ka praegu minu koreograafilises tegevuses. Ta oli minu esimene õpetaja, pärast seda tuli ülikool − esimene ja viimane õpetaja väljaspool ülikooli oli jah Maido.

Kui laulmise juurde tagasi tulla − mul on väike kartus hinges, et mitte kõik pole sellest aru saanud, et tantsupeol ei tule ükski lugu plaadilt. Et tantsijaid saadab peol elav orkester koos solistidega ja et neid soliste on väga palju, keda sel peol näha ja kuulda saab. Liisi Koikson, Eeva Talsi, Lenna Kuurmaa, Ott Lepland, Mari Kalkun, Triinu Taul, aga ka ansambel Rüüt, Juhan Uppin eesti lõõtsal, Ruslan Trochynskyi. Rääkimata Ivo Linnast, kes astub sel peol üles vanaisa rollis, ja noortest lauljatest, kes mängivad Koitu ja Hämarikku. 

Tõsi, nii see on: muusika tuleb otse ja lauldakse otse. Tantsijad tantsivad nende helide järgi, mis kohapeal muusikute pillidest kõlavad. Ja on Ivo, meie laulev peategelane, kes on väljakul tantsijate keskel ning kannab endaga terve etenduse aja kaasas peotuld, mida me nimetame ka päikesetuleks ja kullakeraks.

Iga tantsupeo tarvis tehakse ka uusi tantse ja uusi seadeid. Erand pole seegi pidu, mis kohe-kohe tulekul. Üheksa tantsu saime juurde!

Jaa, tantsupeod rikastavad eesti tantsude varamut, samas ei unustata ka vana repertuaari. See ongi uue ja vana sümbioos. Iga pidu jutustab ju oma lugu ning selle tarvis vaadatakse, mis vanadest tantsunumbritest ja muusikapaladest võtta on, mis selle teemaga sobiksid, ning tellitakse uusi juurde, et kunstiline tervik kokku saada.

Ka teie olete selle peo tarvis ühe tantsu loonud, olles ühistantsu “Kullakera kandjad” koreograafia autor.

See on jah ühistants, mis tuleb esitamisele peo finaalis, kui kogu tegelaskond on väljakul. Maian Kärmas tegi viis ja sõnad ning mõtlesin sinna koreograafia juurde.

Kui usin tantsulooja te olete?

Ausalt öeldes ei ole väga usin. Rahvatantsuga tegelemine on minu südamelähedane hobi, mitte minu töö. Minu töö on küll kultuurivaldkonnaga seotud, kuid mitte otseselt tantsuga.

Te olete Pirita vaba aja keskuse juhataja.

Jah.

Juhatajad − need peavad ju kogu aeg hoopis majandusküsimusi lahendama. 

Neid tuleb muidugi ka lahendada, aga me teeme keskuse meeskonnaga enam-vähem kõike koos, alates majandamisega seotud küsimustest kuni sisulise tegevuseni välja.

Te olete ka koolis töötanud, Viimsi keskkoolis. Mis te seal tegite? Õpetasite rahvatantsu?

Ei, hoopis rütmikat valikainena.

Igal juhul pole lastega töö teile võõras, te ei näe neid Kalevi staadionil esimest korda. 

Kindlasti mitte. Ma olen 15 aasta jooksul olnud kuue tantsupeoga seotud, nii noorte kui üldtantsupidudega. Neljal aastal olen olnud liigijuhi assistent ning kahel viimasel noorte peol ise liigijuht: 2007. aastal 3.-4. klasside ja 2011. aastal 5.-6. klasside oma.

Kuidas te laste juhendamisega hakkama saite? Väiksemad ei saa ju kohe pihta, kuhu suurel platsil liikuda, suurematel on aga platsil kõike muud teha kui õiges suunas liikuda.

Pean ütlema, et mul läks väga hästi. Ma ei mäleta, et oleks olnud mingeid probleeme. Lapsed on lapsed, aga kõik pidasid ennast üleval väga hästi, olid kuulekad ning motiveeritud. Kõik prooviperioodid läksid väga ladusalt.

Te ei pidanudki puldis kurja häält tegema?

Ei, ma pole kunagi puldis kurja häält teinud, pole olnud vajadust.

Vanema põlvkonna tantsujuhid seda küll maakondades harrastavad.  

Ei ole vaja.

Ma tahan teie tantsupeo noore meeskonna kiituseks öelda − aga ka laulupeo noore meeskonna kiituseks −, et see oli väga vahva, kuidas nad eelproovides lastega tegelesid. Seda oli nauditav vaadata: nad olid väga-väga inspireerivad, rõõmsad, rahulikud ja asjalikud.

Noored juhid mõjuvad noortele ikka sütitavalt. Pealegi peavad noored kogemusi saama, sest ühel hetkel tuleb neil teatepulk üle võtta.

Tantsu-, aga ka laulupeo tegemine ei käi nii, et Margus Toomla, ole pai, lavasta üks kena pidu. See käib konkursi korras, kus esitatakse ideekavandid ning see, kelle idee parem on, oma meeskonnaga peo lavastabki. See on võistlus.

Nii see tänapäeval on, kõik käib jah ideekavandi tasandil. Need ajad on möödas, kus inimesi kutsuti nimepidi pidusid lavastama. Nüüd ei tea keegi ette, kes lavastajaks saab. On konkursikomisjon, mis koosneb väga erinevatest inimestest, ja komisjon otsustab, kelle idee on kandvam ja kelle mõtted on  teostatavad. Võimalus konkursil osaleda on kõigil.

Millal hakkas teie ideekavandi meeskond, kuhu kuuluvad folklooriteadlane Marju Kõivupuu, koreograaf Margus Toomla, ajakirjanik ja kommunikatsioonitöötaja Meelis Kompus, muusik Maian Kärmas ning helilooja Rasmus Puur, selle nimel tööd tegema, et 2017. aastal saaks teoks meeldejääv noorte tantsupidu? Mis aastanumber siis oli?

2015 algus, nii et selleks on kulunud kaks ja pool aastat.

27. juunil hakkavad Tallinnas tantsupeo proovid pihta. 30. juunil antakse esimene etendus, 1. juulil teine ja kolmas. Pind päkka teile ja kõikidele tantsijatele! Jääme ilusat pidu ootama.

Aitäh! Kohtumiseni Tallinnas ning edaspidi ka Ida-Virumaal! Ma tulen teie tantsupidusid ikka vaatama.