Ansambel Moskovija nakatas oma energiaga kogu saali. Pühapäeval toimus Jõhvi kontserdimajas XIII vähemusrahvuste kultuurifestival “Rahvuskultuuride loomepada”, mis tänavu oli ajastatud rahvuste päevaks. Nagu ikka, tõid rahvusühenduste ettevalmistatud näitused, mitmesugused meistriklassid ja kontserdid kohale rohkelt linnaelanikke ja külalisi. Tänavune festival oli pühendatud merekultuuriaastale ning seetõttu oli seekordsel festivalil esiplaanil meri.
Festivali avades märkis Ida-Viru maavanema juures tegutseva rahvusvähemuste ümarlaua juht ja Ida-Virumaa integratsioonikeskuse juhatuse liige Aleksandr Dusman, et säärane teemavalik polnud juhuslik, kuna tänavune aasta on Eestis kuulutatud merekultuuriaastaks.
Meri ümbritseb Eestit kolmest küljest ning kõik me peame end mereriigi elanikeks, olenemata sellest, kui kaugel merest me elame. Mereteema kajastus festivalil kõikjal: laste joonistustes, kohalike poeetide luuletustes… Ka rohkearvulistel näitustel oli valdav meretemaatika.
Originaalseid üllatusi kohtas igal näitusel. Nii näiteks hämmastasid Kohtla-Järve vene kultuuriühingu liikmed leivast valmistatud laegaste ja karbikestega, ukrainlased oma käsitööga, poolakad ajalooliste kostüümidega, narvalased aga disaineriehete mitmekesisuse ja meeldivate hindadega, tõestades veel kord, et loometööstus on piirilinnas heal tasemel. Meelelahutust jätkus nii täiskasvanuile kui lastele ning meistriklassidesse jagus huvilisi küllaga.
Rahvusühendused ei väärtusta mitte ainult oma ajalugu, vaid ka tänapäeva, seepärast arutati kuluaarides ka uudist, et taas kord jäi Eestile president valimata. “Kes uueks presidendiks ka ei valitaks, peamine on see, et ta ei jätaks kõrvale nii olulist teemat nagu rahvustevahelise dialoogi arendamine,” olid kõik festivalist osavõtnud üksmeelel.
Konverentsil igav ei hakanud
Jõhvi kontserdimaja kammersaalis toimus konverents “Merekultuuriaasta − hoida olemasolevat ja luua uut merekultuuri” ning sealt saadud info oli väga köitev ja kasulik.
Tallinna meremuuseumi direktor Urmas Dresen oli meeldivalt üllatunud, et Jõhvi kesklinna on paigaldatud suur ankur. Veelgi rohkem aga hämmastas teda Aleksandr Dusmani info selle kohta, et Ida-Virumaa allveeujumise huvilised kavatsevad siia oma meremuuseumi luua. Dresen jutustas põhjalikult sellest, kuidas Eestis merekultuuriaasta kulgeb, kui palju põnevaid üritusi on juba toimunud ning mis veel ees ootab.
Narva noorte meremeeste klubi juhataja Vadim Trenin rääkis, et tänavu sai nende klubi uuenenud hoone ning tänu sellele koolitatakse meremehi − nii asjaarmastajaid kui professionaale − nüüd tänapäevastes tingimustes. Tema sõnu illustreerisid fotod ja videod, mis kinnitasid, et tänu entusiastide jõupingutustele saab Narvast peagi tõeline sadamalinn, kus võib ka rahvusvahelise regati läbi viia.
Vist kõige emotsionaalsem oli seekord Purtse Vabatahtliku Merepääste asutaja ja juhatuse liikme Andrus Küti esinemine. Kütt kõneles ühenduse loomisest ning rõhutas, et merele viib päästjaid eranditult süda ja sisemine kutse ning et oma töö eest ei saa mitte ükski vabatahtlik merepäästja mitte sentigi − pigem panustatakse oma raha ja aega.
Küti sõnavõtule järgnes kultuurkapitali toetusel telestuudio Lites operaatorite filmitud merepäästjatest jutustava dokumentaalfilmi esmaesitlus. Litese juht Vladimir Tužilkin ja filmi peaosaline Andrus Kütt said “Rahvuskultuuride loomepaja” korraldajatelt tänukirjad ja kingitused − Avinurme käsitöömeistrite valmistatud sümpaatsed laevukesed.
Konverentsi lõpetuseks esinenud start-up-programmide spetsialist Jana Pavlenkova juhtis veel kord tähelepanu loometööstuse arendamise vajadusele ning kutsus kõiki üles osalema oktoobri alguses Narvas toimuval järjekordsel regionaalsel “Hackathoni” foorumil.
Peo lõpetas galakontsert
Marko Matvere ja Peep Raun esitasid merelaule, jättes publikule kustumatu mulje, peo kõrgpunktiks aga sai õhtune galakontsert Ida-Virumaa rahvakultuuriühenduste loomekollektiivide osalusel. Kontserdi juhatas sisse Eesti Vabariigi kultuuriminister Indrek Saar, kes õnnitles kohaletulnuid Eesti rahvuste päeva puhul.
“Kultuur nagu ei miski muu aitab kaasa eri rahvustest inimeste üksteisemõistmisele. Mida rohkem inimesed üksteise kohta teada saavad, seda kergemini purunevad müüdid ning seda mõnusam on üksteise kõrval elada. Ida-Virumaa rahvusühendused tegid omal ajal palju Eesti iseseisvuse taastamiseks ning praegu teevad eri rahvustest inimesed tööd Eesti Vabariigi heaks ja rahvakultuuri traditsioonide alleshoidmiseks, rikastades sellega Eesti mitmerahvuselist kultuuri. Kinnitan, et riik teeb ka edaspidi kõik rahvuskultuuride arendamiseks ja säilitamiseks.”
Peakülaline ansambel Moskovija
Festivali peakülaline oli Venemaalt Moskva lähedalt Puškinost pärit vene laulu ansambel Moskovija, kes võlus publikut nii oma esitajameisterlikkuse kui uljusega, veel rohkem aga “vene kastanjettidega” − puust lusikatega, mida kõik ansambli liikmed virtuoosselt valdavad.
Koos kollektiiviga saabus siia ka sealse omavalitsuse kultuuri- ja turismiosakonna juhataja Jevgenia Prisman.
“Me oleme Eestis esimest korda. Olime enne siia tulekut veidi pabinas, kuid ilmaasjata − siin on soe selle sõna igas mõttes,” ütles ta. “Meid võeti vastu suurepäraselt, me nägime merd ja saime esimesest esinemisest Mäetagusel sellise emotsioonide laengu, et pärast laulsime terve õhtu.”
Ansambli Moskovija juht Marina Serikova lisas, et saanud festivalikutse, läksid nad soovist siinse kultuuriga tutvuda niivõrd põlema, et ostsid isegi rongipiletid oma raha eest. Esinemiseks aga valmistasid ette “rahvusvahelise kava” − palad, mida tunnevad kõik vene rahvalaulu huvilised.
“Närveerisime ilmaasjata: teil on siin kõik lihtsalt suurepärane! Meil on uue tutvuse üle hea meel ning loodame, et see saab jätku,” rõhutas ta. “Meie repertuaar on tohutu − võime tundide viisi ilma peatumata laulda.”