Mathura aka Margus Lattik Matsalus, kus “Jäämineku” tegevus toimub. 29. Virumaa kirjandusauhinna pälvis Mathura − kodanikunimega Margus Lattik − oma poeetilise lühiromaaniga “Jääminek”, mis on ühtlasi varem peamiselt luuletajana tuntud autori esimene pikem proosateos.
Mathura “Jääminek” valiti parimaks esmaspäeval Rakvere keskraamatukogus toimunud koosolekul seitsme konkurendi seast.
Põnev rebimine
Seitsmest kandidaatraamatust jäid teises voorus sõelale veel Kai Aareleidi “Linnade põletamine” ja Meelis Friedenthali “Inglite keel”. Kolmandas voorus pistsid rinda “Inglite keel” ja “Jääminek”.
Kirjandusõpetajast žüriiliige Riina Rohtung ütles pärast žürii koosolekut, et mullu oli erakordselt tore kirjandusaasta, sest ilmus palju teoseid, mille vahel valida.
“Žürii eeltöö oli väga korralikult tehtud ja ilmselt olid liikmeil oma lemmikud kujunenud. Aga me suutsime üksteist heade mõtete ja huvitavate arutluskäikudega üllatada. Lõpptulemus polnud küll täielik konsensus, aga kõik žüriiliikmed jäid rahule. Keegi polnud õnnetu, et tema lemmikraamat ei võitnud − ta võis olla südames ka kellegi teise poolt. Saak oli hea!” ütles Rohtung.
Lääne-Viru keskraamatukogu lasteosakonna juhatajast žüriiliige Reet Tomband ütles, et varem polegi olnud kolmevoorulist hääletusringi, kus kõik kandideerivad raamatud nii põhjalikult läbi sõelutakse.
“Lõpuks jäid lauale milleski sarnased raamatud. Ei Friedenthali ega Mathura romaan ole ajendatud konkreetsest ajaloosündmusest, vaid on laiemini tõlgendatavad, üldinimlikumad, kõnetavad peale eestlaste ka muude maade inimesi. Mathurale auhinna andmine on eriti meeldiv, sest see läheb romaani-debütandile ja teeb talle ilmselt rõõmu. “Jäämineku” puhul adub, et selle on kirjutanud poeet, ning see on suur pluss − sõna lihvitus on muljet avaldav,” ütles Tomband.
Žürii koosolekul jäi kõlama mõte, et “Jääminek” oma napi 96 leheküljega jätab mulje, et on valminud kergusega − vaatamata sellele, et autori sõnul valmis romaan suisa mitme aasta jooksul.
Kaua tehtud kaunikene
“Idee romaaniks oli päris ammu ja esmalt kirjutasin lühema variandi − novellina. Aastate jooksul kirjutasin sinna juppe juurde, aga peamine töö on viimase poolteise aasta jooksul tehtud. On tore, kui jääb mulje, et romaan on ühe hooga valminud. Aga viimistlemist on olnud palju, ma tavaliselt lihvingi oma tekste päris palju, et alles jääks optimaalne − et poleks ülearust ja et poleks ka midagi puudu,” rääkis Mathura Põhjarannikule.
Teose tegevuspaik on Kasari jõe luht Matsalu rahvuspargis − peategelane Manivald elab Kõrgessaare peal. Tegelikkuses sellise nimega kohta pole, aga Kasari luhal on Neitsaare mägi, mis on Mathura sõnul olnud tal romaani loomisel vaimusilmas.
Mathura (1973) tunnistas, et konkurentidest on ta siiani lugenud Aareleidi raamatut. Käsil olevast mainis autor, et tal on pooleli indiaani kirjaniku Linda Hogani mõtiskluste raamat “Elu ase” ja samuti kaasaegse India luuletaja Sudeep Seni tõlge − mõlemad siis inglise keelest. Samuti jätkab Mathura luulega ja õhus on järgmised paar proosaraamatut. Autori seniilmunud loomingu listiga saab tutvuda tema isiklikul kodulehel http://www.mathura.ee. Senine suurim tunnustus tema loomingule pärineb 2014. aastast, mil tema luulekogu “Käe all voogav joon” pälvis Gustav Suitsu luulepreemia.
Mathura on lõpetanud Tallinna reaalkooli ning Tartu ülikooli inglise filoloogia alal. Praegu on tal käsil doktorantuuriõpingud TÜs ja doktoritöö kõneleb loodusest nobelist Derek Walcotti luuletustes. Muu seas on Mathura (küll Lattiku nime all) kirjutanud isegi kadunud Vello Orumetsale laulusõnu − nt “Sõbrale”.
Mathura ei välista, et Ida filosoofia/religiooni alaste teadmistega kirjandusteadlane võib “Jääminekust” leida religiooniviiteid. “Olen kohtumisel lugejatega öelnud, et Eesti luht on nagu kohalik Himaalaja − eraldatud paik, kuhu saab asuda isekaemuse tarvis,” ütles Mathura.
“Jäämineku” soome keelde tõlkimine on praegu käsil ja žüriiliikmedki leidsid, et tekst peaks olema kenasti võõrkeeltesse tõlgitav. Kindlasti väärib märkimist, et “Jäämineku” kaunis kujundus on autori enda looming.
Esimest korda osalesid 10-liikmelise žürii koosseisus Riina Suuban Kohtla-Järve keskraamatukogust ja Erich Petrovits Lääne-Viru omavalitsuste liidust. Virumaa kirjandusauhind on rahaline auhind, mis asutati 1989. aastal Virumaa Fondi nõukogu poolt. 1998. aastast korraldavad selle väljaandmist Lääne- ja Ida-Viru omavalitsuste liidud. Esimese kirjandusauhinna pälvis 1988. aastal Jaan Kross oma “Wikmani poistega”.