Võidu magus hetk: Martti Himma on teist aastat järjest võitnud Alutaguse maratoni põhidistantsi. Tänavusest Alutaguse maratonist jäävad eelkõige meelde kaks asja: korraldajate kangelaslikkus lumedefitsiidi tingimustes 10kilomeetrise raja meisterdamisel ja kahe Eesti pikamaasuusatamise kangelase − Uno Leisti ja Raul Olle õppetunnid, kuidas maratone peab sõitma.
Uno Leisti teavad Eesti suusahuvilised eelkõige kahel põhjusel. Just teda võib pidada uisusammu Eestisse toojaks. Nähes mitmetel suurmaratonidel, kuidas selline samm kiiremini edasi viib, hakkas ta esimesena Eestis ka ise seda viljelema ja teisi nakatama.
Kohal nii Leist kui ka Olle
1979. aastal saavutas ta pikamaasuusatamise kuninglikul maratonil, 90 km pikkusel Vasaloppetil 5. koha, kaotades võitjale vaid 14 sekundit. Aasta hiljem oli ta sealsamas lähedal võidule. Kaheksa konkurenti said ta kätte, kui finišini oli jäänud vaid mõnisada meetrit…
Ent selle, mis Leistil 1980. aastal pooleli jäi, viis Raul Olle lõpuni 20 aastat hiljem. 2000. aasta Vasaloppetil pandi võidupärg esimest ja seni viimast korda eestlase kaela.
Sel laupäeval olid mõlemad mehed Alutaguse maratoni stardis. 64aastane Leist osales lühemal, 10 km distantsil. 49aastane Olle läks 30 km rajale rinda pistma Eesti pikamaasuusatamise praeguse paremikuga.
Esimene võistlus 30 aasta järel
Nii uskumatu kui see ka polnud, tuhises 10 km sõidus esimesena üle lõpujoone ei keegi muu kui kollase mütsiga Leist. Valdavalt olid küll konkurentideks 12-14aastased noored ja tõelised pühapäevasuusatajad, ent võit on võit. Temaga proovis lõpusirgel sammu pidada Alutaguse suusaklubi 13aastane noormees Stivert Pulk, aga tedagi suutis vana suusahunt napilt edestada.
“See oli põhimõtteline asi. Sportlik vaim lõi välja, tuli ära võita,” tõdes ta. Selle võidu teeb eriti tähelepanuväärseks asjaolu, et enne laupäeval toimunud Alutaguse maratoni oli tema viimane suusavõistlus ligemale 30 aastat tagasi.
“Niisama olen ikka suusatanud, aga võistelnud polnud. 30 aastat kannatasin, nüüd tulin uuesti starti,” tunnistas Leist, lisades, et võistlemispisiku pani talle sisse tööandja, kes ise suusahuvilisena Euroopa suurtel maratonidel osaleb. Eelmisel aastal käis Leist talle seal abiks. Nüüd, kohe pärast Alutaguse maratoni lähevad aga mõlemad sõitma maratone teisele poole ookeani: Ameerikasse ja Kanadasse. Et vormis olla, on vanameistril kehvadele oludele vaatamata sel talvel juba ligemale 800 suusakilomeetrit selja taga.
Vana põhi kestab kaua
Sajandi alguse Eesti suusatamise kuldse ajastu maratonide spets Raul Olle näitas, et ka 49aastaselt suudab ta veel Eesti praeguste selle ala paremate ja 20-30 aastat nooremate meestega võidu sõita. Selle tõestuseks jõudis Olle Alutaguse maratonil esikümnesse. Kuigi ta ise ütles finišis, et võit jäi väga kaugele, siis täpsustagem, et vahe võitjaga oli kõigest neli minutit.
“Töö on tellija materjalist,” hindas ta kujundlikult oma sooritust. “Jõuad sõita täpselt nii palju, kui palju harjutanud oled.”
Ta lisas, et tahab end suusatamisega lihtsalt vormis hoida. “Ega ma väga palju ei võistle. Kuna töötan ise Sparta spordiklubis ja täna tuli meie klubist siia sõitma üle 20 inimese, siis mõtlesin, et miks mitte ise ka tulla. Tallinnas on lund väga vähe ja ringid väga lühikesed. Mõistlik oleks siin suusatamise võimalust ära kasutada.”
“Suusatamises loevad vana põhi, tehnika ja suusk palju. See on ikka vahendispordiala,” võttis ta kokku, kuidas ta suudab palju nooremate ja märksa rohkem trenni tegijatega sammu pidada.
Et kõrges eas on suusamaratonid igati kohane spordiala, näitas taas ka sel aastal 80aastaseks saav Priidu Priks, kel kulus 30 kilomeetri läbimiseks vaid 16 minutit üle kolme tunni.
“Normaalselt rahuliku tempoga lähen,” rääkis Priks Põhjarannikule, kui esimene 10 km ring oli tehtud. “Peets [maratoni peakorraldaja Robert Peets] ütles, et mu uisutehnika ei ole päris õige ja seepärast raiskan liialt jõudu. Püüan siis rahulikumalt võtta ja mingit aega ma taga ei aja.”
Sel sajandil sündinutest jättis 30 kilomeetrit kõige kiiremini selja taha Alutaguse suusaklubi noormees Allain-Marco Anton. Veel viimasele ringile minnes olid nad paarisrakendina koos oma kaksikvenna Danny-Roccoga. “Vend ei saanud õigel ajal jooki kätte ja väsis ära. Mulle sobivad sellised pikemad maad hästi,” märkis Allain Marco.
Võitja selgus lõpusirgel
Alutaguse maratoni kõige teravamas tipus arenesid sündmused peaaegu üks ühele mulluse stsenaariumiga. Viimasele ringile minnes kiirendas staadioni lähedal oleval järsul tõusul Eno Vahtra ja temaga suutis kaasa minna vaid Martti Himma.
“Eno oli tugev ja vedas päris hea tempoga viimase ringi ning tänu temale teistest lahti saimegi. Kuid mul oli natuke kiirem suusk ja tugevam sprindijalg,” rääkis teist aastat järjest Alutaguse maratoni võitnud Himma.
Alutaguse suusaklubi esindav Põltsamaa noormees Eno Vahtra teadis, et kui asi lõpu peale jääb, siis pikemast ja võimsamast Himmast ta jagu ei saa. “Püüdsin temast lahti rebida, aga viimastel kilomeetritel ei olnud enam nii suurt küngast, et oleks saanud eest ära minna,” rääkis ta.
Olgugi et iga ringiga muutus rada pehmemaks ja sõit raskemaks, oli kolmel ringil maratoni sõitmine Vahtra hinnangul huvitav kogemus. “Sai mitu korda rahva eest läbi sõita, see tekitas päris hea emotsiooni. Et selline üritus siin tänavusi lumeolusid arvestades õnnestus läbi viia, on ikka väga positiivne,” sõnas ta.
30 km pikkuse raja läbis kokku 449 suusatajat, 10 km 58. Lisaks kümned lastesõitudes osalejad. 30 km lõpuprotokollist leiab tuntud inimesi mitmetelt elualadelt, näiteks kultuuriminister Indrek Saak, filmimees Jaak Kilmi ja telemees Hannes Hermaküla.
Ida-Viru kiireim mees oli 12. koha saanud Narva spordielu eestvedaja Vladimir Všivtsev, kes tõestas, et lisaks muudele tegemistele on ta ka suusarajal Ida-Virumaa aasta tegija.