Matkaraja ehitamist alustati joast kaugemast otsast parkla rajamisega.
MATTI KÄMÄRÄ 

Esmaspäeval alustas OÜ Nordpont matkaraja  läänepoolses otsas parkla ehitamist; Valaste joa poolses otsas hakatakse tegutsema juuli lõpus ja novembri keskpaigaks peab kõik valmis olema.

Neljapäeva hommikul valitses Valaste joa juures vaikus − kui harvad vaatamisväärsust uudistama tulnud välja arvata.

“Tööd alustasime teisest otsast, teeme sinna praegu parklat,” ütles OÜ Nordpont projektijuht Maksim Sarajev. “Kohtuda ja rääkida on õigem ikka siin, joa juures − see on ju kõige tähtsam koht.”

Vana vaateplatvorm − nii palju kui sellest veel alles on − konutab mahajäetult kalda all.

Kaldaveereni viiva betoontrepi astmed on servadest murenenud.

Kaldast alla laskuvatele keerdtreppidele pääsemist takistava võre on värskelt abiellunud tabalukke täis tippinud.

Seda kõike ei ole enam kauaks, sügiseks saab kogu väsinud ja räsitud kompleks hoopis uue näo.

Päris uued trepid

Kui algses plaanis taheti pangast alla viivad keerdtrepid alles jätta, siis projekteerimise käigus otsustati need ikkagi lammutada ja otse alla kulgeva metalltrepiga asendada.

“Turvalisuse mõttes on see mõistlikum,” põhjendab Sarajev seda otsust nii inimestele ohutuma üles-alla liikumise kui võimaliku õnnetuse järel kannatanu alt üles toomisega. Keerdtrepist kanderaamiga üles ei pääse, kukkunu tuleks köitega üles vinnata. Ka päästeamet kiitis trepi asendamise heaks.

Sarajevi sõnul tuleb metalltreppe tegelikult kaks: esimene kahemarsiline algab kohe pärast betoontreppi (see, praegu lagunev, tehakse muidugi samuti korda), teine trepitorn paigaldatakse natuke kaugemale mere poole ja need kaks ühendatakse omakorda kolmanda trepiga.

Esimese trepi jaoks saab kasutada olemas olevat vundamenti ja trepp ise ankurdatakse kalda külge, teisele ehitatakse oma vundament. Trepimademetele tulevad ka väikesed vaateplatvormid, kust avaneb vaade joale.

Treppidest edasi rajatakse umbes sada meetrit laudteed, mis viib randa.

Piki randa kulgeb matkarada pangametsas umbes poolteist kilomeetrit lääne suunas puhtalt looduslikuna, sinna midagi ei ehitata, looduses midagi ei muudeta.

Peaaegu tavaline töö

“Kas see vaateplatvorm tehakse ikka korda?” uuris allapääsu takistava võre juurde juga vaatama tulnud vanahärra lootusrikkalt.

“Ei tehta, selle lammutame ära ja viime siit minema,” vastas Sarajev.

Lammutamine tähendab, et platvorm tuleb panga all tükkideks lõigata ja tükid siis kraanaga üles tõsta. Keerdtreppidega toimitakse ilmselt samamoodi, need tuleb muidugi ka kaldast lahti ankurdada.

Kuidas seejärel uut treppi ehitama hakatakse?

“Peame korralikud tugevad tellingud ehitama,” ei näe Maksim Sarajev selles midagi ületamatut. “Oleme palju sildu ja treppe ehitanud, igasuguseid asju teinud. Siin on samamoodi betooni- ja metallitööd, ainus asi, mis pole päris tavaline, on kõrgus, kus neid töid teha tuleb.”

Seda, et keegi töötajatest kõrguses töötamist pelgaks, pole Sarajev seni kuulnud.

Parklast trepp ja laudtee mereni

Tööd alustati, nagu öeldud, matkaraja teises otsas, kus ehitatakse pisikest parklat.

“Tõesti pisikest, seal on kohti ainult kahele sõiduautole ja ühele bussile,” ütles Sarajev.

Kohe parkla naabruses saabki matkarada alguse − või seal ta lõpeb, oleneb, kummast otsast vaadata.  Alguses ehitatakse jupike laudteed, siis paigaldatakse sadakond meetrit metalltreppi  ja edasi kuni rannani umbes 400 meetrit laudteed. Viimane hakkab kulgema merepinnast umbes 15 meetri kõrgusel ja alles päris randa jõudes läheb puidust trepina alla.

Sealt edasi minnes jõutakse taas pangametsas kulgevale looduslikule matkarajale, mis joa juurde välja viib.

Maksim Sarajevil on täpselt selge, kuidas ja kus miski olema hakkab. Kõrvalseisjal tekib pilt ette ajapikku, tööde edenedes.  Põhjarannik hoiab ehitusel silma peal, et olulisemaid etappe oma  lugejatele vahendada.

Ohtlik sild üle oja

Valaste oja ületav sild pole tegelikult väga hullus seisus, küll aga on seda sillale viivad puittrepi jäänused koos kõvasti loksuva käsipuuga.

Matkaraja projekti see sild ei kuulu.

“Selge, et ka see tuleb korda teha, kui see objekt on juba ette võetud,” ütles Toila vallavalitsuse arendusnõunik Mehis Luus, lisades, et vallal on selle jaoks raha olemas.

Tema sõnul pole tegemist kuigi kuluka ettevõtmisega, praegu pole aga veel selge, kas sild tuleks uuendada või oleks mõistlik see üldse lammutada. Arvestades, et sillast edasi kulgev jalgrada viib pangaservale, kus on üsna ohtlik koht.

“Kui uutelt treppidelt avanevad head vaated, siis ei ole sinna pangaservale pääsemiseks enam vajadust. Meil ei ole selle asjaga praegu veel kiiret, vaatame projekti edenemise käigus, millise otsuse teeme. Kindel on see, et matkaraja avamise ajaks peab ka see asi korras olema,” ütles ta.

Luusi sõnul mõtleb vallavalitsus tõsiselt, kuidas selles piirkonnas lisateenuseid pakkuda.

“Kohvik seal küll on, aga pärast matkaraja avamist on nii omavalitsuse kui ka külastajate ootused kohvikuteenuse saamiseks kindlasti suuremad. Kaalume ka võimalust, et parklas võiksid olla renditud müügikohad,” ütles ta.