Alutaguse suusamaratoni rada kulgeb suuremas osas männimetsas.
MATTI KÄMÄRÄ 

Ida-Virumaa suurim talvine rahvaspordiüritus, 21. korda toimuv Alutaguse maraton toob sel talvel ligikaudu tuhat suusasõpra siinsesse suusamekasse Pannjärvele vahetult enne Eesti Vabariigi aastapäeva.

Viimastel aastatel on Eesti pikamaasuusatamise sarja “Estoloppet” kuuluvat Alutaguse maratoni sõidetud veebruari alguses ja see on olnud Tartu maratoni peaproov, kuid tänavu on selle toimumisaeg nihkunud paari nädala võrra − 23. veebruarile.

Kui viimastel talvedel on lumepuuduse tõttu mitmeid suusamaratone Eesti ära jäänud, siis Alutaguse maratoni peakorraldaja Robert Peets on oma meeskonnaga osanud ka napi lumega Kurtna järvede vahel raja valmis teha. Tõsi, neil aastatel, kui lumevaip on nii õhuke olnud, et klassikajälge pole olnud võimalik sisse lõigata, on sõidetud Alutaguse maratoni uisustiilis. Kuid siiski sõidetud. Alutaguse maratonil on kvaliteedimärk küljes, mida teavad ka palju Eesti suusasõbrad.

Klassikasõbrad kiidavad rada

Näiteks endine Eesti jalgpallikoondise kapten Raio Piiroja, kes pärast vutikarjääri lõppu on kalapüügi kõrval pühendunud ka kestusspordialade harrastamisele, on Alutaguse maratonil alates 2014. aastast ikka platsis olnud. “Niipea kui mõned päevad tagasi see rõõmusõnum tuli, et maraton toimub, panin end kähku kirja. Rada oli superhea. Ikka vägev on loodusliku lume peal lasta. Klassikat on saanud ju Eestis nii vähe sõita. Mida vanemaks jään, seda rohkem klassikatehnikat hindan,” tõdes ta 2018. aasta Alutaguse maratoni finišis, lisades, et teeb trenni täpselt nii palju, et mitte paksuks minna. “Ega ainult tööd ka teha ei saa. Mingi lõbu peab ikka olema!”

Sel talvel soovis Peets maratoni toimumisaega nihutada paari nädala võrra edasi, et saada natuke rohkem kindlustunnet, et suur suusasõit ikka klassikastiilis toimuks ja soovitavalt ühel pikal ringil, mitte lühemaid ringe keerutades. “Aastad näitavad, et veebruari teises pooles on siinkandis peaaegu alati korralikult lund olnud ja siin püsib ka lumi tavaliselt kauem kui enamikus teistes Eesti suusakeskustes,” rääkis ta.

Sellest lähtudes on 2019. aasta märtsi lõppu planeeritud Pannjärvele ka Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises. Nii mehed kui naised jagavad medaleid kolmel alal: paarissprindis, teateasõidus ja pikal distantsil (naised 30  ja mehed 50 km).

Tänavuse Alutaguse maratoni programm on esimest korda kahepäevane. Kui laupäeval lähevad osalejad kas 44 või 22 km pikkusele rajale, siis reedeks on kavandatud 20 km pikkune ühine niinimetatud soojendussõit pimedas metsas pealampide valguses. “Eks nii meie kui ka kohalike turismiga tegelejate huvi on hoida maratonile tulijaid Ida-Virumaal kauem ja pakkuda neile rohkem kui vaid üht maratonisõitu,” sõnas Peets.

21. Alutaguse maraton

* 23. veebruaril 2019 Alutaguse tervisespordikeskuses Pannjärvel.

* Kavas: 44 km ja 22 km klassikastiilis, lisaks lastesõidud ja tillusõit.

* 22. veebruari õhtul on sealsamas kavas 20 km pikkune soojendussõit.

* Lisainfo estoloppet.ee.

Tahab Alutaguse maratoni suureks kasvatada

Viimastel aastatel rahvusvahelise suusaliidu delegaadi ja tippvõistluste žürii esimehena tegutseval Peetsil on maailma eri paigus toimuvatest võistlustest ohtralt tähelepanekuid kogunenud, mida ka Pannjärvel kasutada. Tema ambitsioonikas plaan on kasvatada Alutaguse maraton sellist mahtu rahvaspordiürituseks, kuhu ka Eesti piiride tagant iga kord oma pool tuhat osalejat kohale tuleks.

“Kui inimesed saavad lapse, siis tahavad nad ta suureks kasvatada. Ma tahan Alutaguse maratoni ka suureks kasvatada,” on ta tunnistanud, märkides, et sellisest üritusest jääks  piirkonda suurem jälg maha ja kohalikud ettevõtjad oleksid rohkem motiveeritud selle korraldamisel kaasa lööma. Ta on mõelnud juba selle peale, et kui umbes nelja aasta pärast lähedalasuvas põlevkivikarjääris tööfront kaugemale taandub, saaks maratonirada pikendada põlevkivikarjääri, kus saab tõusude ja langustega rada veelgi põnevamaks muuta. Lisaks veel vaated kaevandusmaastikule, mida tavaliselt ei näe.

Pannjärvel asuv Alutaguse tervisespordikeskus on kujunenud Ida-Virumaa inimeste ja külaliste meelistreeningpaigaks, olgu sõltuvalt aastaajast tegu suusatamise, rattasõidu, jooksmise või tavalise jalutamisega. Ent Ida-Virumaale on viimastel aastatel tekkinud Vladimir Všivtsevi eestvedamisel teinegi äge suusakeskus − Narva külje alla Äkkekülla. Sealgi on 24. veebruaril kavas Eesti sünnipäeva tähistada suusasõiduga.