Kuigi Ida-Virumaal on müügis paar tuhat korterit, ei vasta enamik neist valitsuse hinnangul haritud spetsialistide nõudmistele, kuid selliseid inimesi oleks vaja maakonda tööle meelitada ja seetõttu on kavas asuda riigi kulul uusi elumaju ehitama. 

Valitsuse kavatsus hakata ehitama üürikortereid ja teha sellega algust Ida-Virumaal on löönud kired lõõmama selle idee pooldajate ja vastaste vahel. 

Üks Eesti tuntumaid kinnisvara asjatundjaid, Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman kirjutas teisipäeva hilisõhtul küllaltki raevukas sõnastuses oma Facebooki kontol, et üürikorterite plaani puhul on tegu kõige lollima ideega, mida ta viimastel aastatel on valitsejate suust kuulnud.

Keerab väeti turu täitsa tuksi

Muu hulgas leiab Sooman, et selle tagajärjel muutuvad  vaestes piirkondades inimesed veel vaesemaks. “6000 uue korteri lisandumine võtab Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti niigi odavate korterite omanikelt viimasegi võimaluse vara väärika tasu eest üürile anda või mingigi raha eest maha müüa. See ei ole haldusreform. See on meelevaldne haldusvägistamine ja turu p…e keeramine,” tulistas ta.

Kui riik soovib luua Ida-Virumaal üürikortereid, siis odavam ja mõistlikum oleks tema meelest  vana elamufondi kokku ostmine ja üles vuntsimine. See võtaks pooltühjaks jooksnud majades elavate inimeste koormust kohe väiksemaks, sest praegu peab paljudes vaestes piirkondades käputäis elanikke üleval tervet maja.

Sooman leiab, et valitsus peaks soodustama ettevõtlust, et inimestel oleks tööd. “Siis tuleb ka rahvas kohale. Korterite ette ehitamine, kuniks turg on pakkumisi täis (Ida-Virumaal on müügis üle 2000 korteri!!!), on asjaga valest otsast tegelemine,” leiab ta.

Sooman väidab, et kogu selle projekti taga pole omaalgatuslikult mitte ükski erakond, vaid suur ja tuntud ehitusettevõte, kes varemgi munitsipaalkortereid ehitanud.  “Kas see on korruptsioon või mitte, ei oska mina öelda. Kulutatud ressursside järgi on sitahaisu aga kaugele tunda,” kinnitas kaheksa aastat Eesti kinnisvarafirmade liidu juhatuse esimehe ametis olnud Sooman, kellele tehti tema sõnul samuti korduvalt ettepanekuid selle projektiga kaasa minna ja sattuda nõuda “privileegidega ettevõtjate nimekirja”.

Algatus omavalitsustelt

Üürikorterite projekti vedav ettevõtlusminister Liisa Oviir tõrjus Soomani etteheiteid ja märkis muu hulgas, et ta pole kunagi öelnud, et riik ei hakka olemasolevaid hooneid rekonstrueerima. “Selleks otstarbeks on välja töötatud kohalikele omavalitsusüksustele suunatud korterelamute rekonstrueerimise meede. Kui selleks on võimalus ja kohalik omavalitsus sobiva hoone välja pakub, siis kindlasti teeme seda,” kinnitas ta.

Minister lisas, et plaan tuua olemasolevatesse majadesse inimesi on õilis eesmärk, ent reaalelus keeruline. “Valdavalt on tegemist eraomandiga ja üksikute korterite kokkuostmine ei taga endiselt lahendust eluasemeteenuse probleemile. Seda lahendust on proovitud, ilmselt ka kinnisvarabürood ise. Mahtu arvestades kujuneb kulu nii korrastamisele, haldamisele, bürokraatiale kui ka programmi mittekuuluvate sihtgruppide ülalpidamisele mitu korda suuremaks,” leidis ta.

Oviir selgitas, et reaalne soov, kuhu ja mida ehitada, peab tulema eelkõige omavalitsusüksustelt endilt ning riik ei hakka ette ütlema, kuhu nad peaks või võiks uusi maju ehitada või kus vanu korrastada. “Peame vaatama perspektiivi, tegema valikud sõltuvalt investeeringutest piirkonna infrastruktuuri, innovatsiooni, ettevõtlusse, haridusvaldkonda. On fakt, et kui inimesele pakutakse tööd tähtajalise lepinguga, vajab ta samamoodi stabiilse lepinguga tagatud tänapäevast kvaliteetset elamispinda − praegu neid paljudes Eestimaa paikades pole,” kaitses ta üürikorterite plaani.

Narva linnapea Tarmo Tammiste ütles Põhjarannikule, et mingil hulgal on riiklikke üürikortereid piirilinna kindlasti vaja. “Korralikke kortereid vajavad oma töötajatele Narvas kolledž, haigla ja veel paljud teised asutused. Omal ajal kavandasime ka linna poolt sellise umbes 40-50 korteriga maja ehitamist, sest tõepoolest on keeruline meelitada linna vajalikke haritud spetsialiste, kui saame neile elamispinnaks pakkuda, vabandage väljenduse pärast, peldikut,” sõnas ta.

Kui suur üürikorterite vajadus praegu on, peab Tammiste sõnul valitsus koos kohalike võimudega põhjalikult analüüsima. Nagu sedagi, kuhu ja milliseid kortermaju rajada ning kas otstarbekam on ehitada uusi maju või renoveerida olemasolevaid.

Üürikortereid vajab vaid pealinn

Ahtmest pärit riigikogu liige Mihhail Korb leidis esmaspäeval parlamendis seevastu, et Kohtla-Järvele pole vajadust riigi poolt elumaju ehitada. “Ida-Virumaal ei ole tööd, inimesed lahkuvad sealt ja küsimus ei ole selles, et seal ei ole eluruume. Pigem on seal probleem, et korterit ei saagi maha müüa,” kinnitas ta ja tõi näiteks, et praegu võiks vabaturul 5000-8000 euro eest osta Kohtla-Järvel kolmetoalise korteri. “Rääkida mingist turutõrkest või sellest, et inimestele ei ole pakkuda elamiseks ruume − see on täiesti vale ja ma ei tea, millisest uuringust käib jutt.”

Korb leidis, et üürikortereid tuleb ehitada sinna, kus nende korterite järele on tõeline vajadus. Ta pidas silmas Tallinna, kus igas linnaosas on praegu munitsipaalkorterite järjekorras 3000-4000 inimest.