Eelmisel programmiperioodil piirkonna konkurentsivõime tõstmise programmi toel suusakeskuse välja ehitanud Kiviõli seikluskeskus sai nüüd raha suviste atraktsioonide loomiseks. Kui Ida-Virumaal kohapeal koostatud piirkonna konkurentsivõime suurendamise toetuse taotlejate pingerida oli turismisektori poole kreenis, siis ettevõtluse arendamise sihtasutus soosis enim tööstusalade väljaarendamist.
Ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) jagas vahetult enne jaanipäeva piirkondade konkurentsivõime suurendamise investeeringute toetuse programmi raames Ida-Virumaale ligi 12 miljonit eurot, millest kopsakaim summa − ligi 5 miljonit − läheb tööstusalade väljaarendamiseks Narvas, Kohtla-Järvel ja Kiviõlis.
Erinevad tabelid
Kõik kolm SA Ida-Virumaa Arenduse taristuehitusprojekti olid kohalikus, Ida-Virumaal koostatud pingereas olemas, kuid tabeli etteotsa neil asja polnud. Enne taotlusvooru hindasid Ida-Virumaa omavalitsused ja suuremad ettevõtted siit esitamisele minevaid projekte, millega jagati need kolme ossa. “Väga tähtsad, tähtsad ja natuke vähem tähtsad kogu maakonna jaoks,” selgitas Ida-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõunik Jana Pavlenkova.
Suur osa kohapeal enim hindeid saanud projektidest aga EASi valikuga ei kattunud. Nii jäid joone alla nii esikohal olnud Aidu veespordikeskuse väljaehitamine kui Ida-Virumaa kui turismi sihtkoha võrgustiku arendamine. Vaid Kiviõli seikluskeskuse suviste atraktsioonide arendamine mahtus esikolmikust rahastatud objektide hulka.
SA Aidu Veespordikeskus juhatuse liige Hardi Murula ütles, et negatiivne otsus ei tähenda Aidu jaoks veel maailma lõppu. “Nõukogu koguneb ja otsustab, mis saab edasi,” tõdes ta.
Aidu sai nii idee kui kavandatavate atraktsioonide eest kõrged hinded, järeleaitamist tahab projekti ettevalmistuspool. “Meie tegevusmudel vajab suuremat ja täpsemat analüüsi, kuidas paremini tagada jätkusuutlikkus. Uute asjadega on ikka nii, et neid tuleb paberil kümme korda mõõta,” ütles Murula.
Ilmselt minnakse taotlusega uuele ringile järgmises voorus, mis praeguse plaani kohaselt peaks avanema uue aasta alguses.
Tasakaalus valikud
Hardi Murulal, kes on ametis ka Ida-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhatajana, oli samal ajal hea meel, et EAS tegi tasakaalustatud valiku ja otsused polnud kreenis ei turismi- ega tööstussektori poole. “Praegust sotsiaalmajanduslikku olukorda arvestades on täiesti loomulik panustada rohkem nendesse ettevõtmistesse, mis loovad palju töökohti,” tõdes ta, kinnitades, et ka turismisektor peab rahul olema, sest kolm projekti sai toetust.
Ida-Virumaa projektide liigset turismilembust on kritiseerinud ka EASi juht Hanno Tomberg, kelle sõnul tuleb rohkem rõhku panna töökohtade loomisele, sest turismisektori arendamine suurt töökohtade kasvu ei too.
“Mul on väga hea meel kõikide nende projektide üle, kes raha said, aga ka väljajääjate hulgas oli nii palju põnevaid ja häid asju,” tõdes Pavlenkova, et tal on kahju, et Peipsi-äärse turismi arendamisele kaasaaitamine toetust ei saanud, lisades, et ta isiklikult poleks kolmele tööstusalale kohe toetust andnud, vaid oleks nende väljaehitamist toetanud järk-järgult. “Aga loomulikult on tegemist oluliste projektidega, mille omaosaluse tarbeks on ka riik raha juba eraldanud,” tõdes ta.
Tööstus- ja ettevõtlusalade juurde ettevõtlusele vajaliku avaliku tugitaristu rajamise projektid
Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus “Narva Kulgu Tööstusparki (Narva Logistika- ja Tööstuspargi 2. etapp; 60 ha) taristu rajamine”
Toetuse suurus 1,90 miljonit eurot.
Toetuse abil on kavas Narva Kulgu tööstuspargi tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine, kindlustades sellega ettevõtjatele tingimused tööstus- ja logistikaprojektide realiseerimiseks. Samuti on planeeritud turundustegevused, teavitamaks investorite sihtgruppe uutest arenguvõimalustest selles piirkonnas.
Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus “Kohtla-Järve Tööstusparki (80 ha) taristu rajamine”
Toetuse suurus 2,58 miljonit eurot.
Toetuse abil on kavas välja ehitada tehniline infrastruktuur, et luua sobivad tingimused keemiatööstusettevõtete kiireks tegevuse alustamiseks Kohtla-Järve tööstuspargi territooriumil. Projektis on ette nähtud ka turundustegevused, mille tulemusena teavitatakse potentsiaalseid investoreid unikaalsetest võimalustest, mis luuakse Kohtla-Järve linnas.
Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus “Kiviõli Ettevõtlusala (25 ha) taristu rajamine”
Toetuse suurus 0,43 miljonit eurot.
Toetuse abil on kavas rajada avalik tehniline taristu Kiviõli ettevõtlusala territooriumil ja teavitada investorite sihtgruppe uutest arenguvõimalustest. Projekti raames valmib kahesuunaline sõidutee, paigaldatakse tänavavalgustus, ehitatakse välja sideliinid, vee- ja kanalisatsioonisüsteem, paigaldatakse gaasijuhtmed. Kiviõli ettevõtlusala arendusprojekti elluviimine võimaldab luua tingimused uuteks erainvesteeringuteks, tegelda kohaturundusega ning erasektori investeeringute kaudu tootmis- ja logistikavaldkonnas aidata kaasa uute töökohtade loomisele Kiviõli piirkonnas.
Jõhvi vallavalitsus “Endise Jõhvi Piimatööstuse ettevõtluskompleksi ligipääsuvõimaluste parendamine”
Toetuse suurus 0,17 miljonit eurot.
Toetuse abil on kavas parandada endise Jõhvi Piimatööstuse ettevõtluskompleksi juurdepääsuvõimalusi. Projekti raames rekonstrueeritakse lõik Linda tänavast.
Turismiatraktsiooni arendamise projektid
Sihtasutus Narva Muuseum “Piirikindluse avastuskeskuse avamine”
Toetuse suurus ca 3,54 miljonit eurot.
Toetuse abil on kavas rekonstrueerida ja avada külastajatele kogu Narva linnus uuendatud ekspositsiooni ja teenustega.
Sihtasutus Kiviõli Seiklusturismi Keskus “Kiviõli Seikluskeskuse pereturismitooted”
Toetuse suurus ca 1,5 miljonit eurot.
Toetuse abil on kavas Kiviõli seikluskeskuse pereturismitoodete väljaarendamine: ebakindlate talveilmadega kaasnevate riskide maandamiseks ja suvehooaja atraktiivsemaks muutmiseks luuakse lastega peredele hulgaliselt põnevaid atraktsioone.
Kohtla vallavalitsus “Valaste joa trepistiku ja matka-õpperaja rajamine”
Toetuse suurus 0,3 miljonit eurot.
Toetuse abil on kavas lammutada amortiseerunud Valaste joa vaateplatvorm, rajada Valaste joa trepistik, mille tulemusel luuakse inimestele pääs klindilt mereni, ning vaatluskohtadega matka-õpperada läbi pangametsa Ontikani.
Linnakeskuse avaliku ruumi ettevõtlusele atraktiivsemaks muutmise projekt
Sillamäe linnavalitsus “Sillamäe linna ajaloolise keskuse merele avamine läbi Mere pst rekonstrueerimise”
Toetuse suurus 1,45 miljonit eurot.
Toetuse abil on kavas rekonstrueerida Sillamäe linnasüda ettevõtluseks atraktiivsemaks muutmiseks. Luuakse mitmefunktsiooniline maa-ala, mida saab aasta ringi igapäevase rekreatsioonialana kasutada. Alal korrastatakse kogu teede võrk, lahendatakse haljastus, sademevee äravool ning rajatakse puhkealad, mänguväljak jne.