Tänavu võisid väiksed meisterdajad teha pisikese iseliikuri: neil oli elektroonikaskeem, mis ühendati valgusdioodiga − ja rõõmu oli kui palju! TTÜ Virumaa kolledž muutus reede õhtul toimunud teadlaste ööl korraks kohalikuks maailmapilti avardavaks AHHAA keskuseks. Kolledži arendusdirektor Mare Roosileht ütleb, et peamine seatud eesmärk − pakkuda midagi kõige nõudlikumale publikule, 13-15aastastele − sai täidetud.
Kolledži arendusdirektor Mare Roosileht ütles Põhjarannikule, et viis aastat toimunud teadlaste ööd kolledžis on õpetanud, et külalised tuleb eelregistreerida − muidu ei tarvitse huvilised kõige popimatesse töötubadesse mahtuda.
Suur huvi
“Kolmandal aastal oli meil kõige rohkem rahvast: meid külastas 1300 inimest. Esimesel aastal keegi veel ei teadnud, siis oli kohal paarsada inimest. Teisel aastal info juba levis ja oli 500 inimest. Kolmandal aastal juba teati meie toredast ning põnevast ettevõtmisest, et siin on väga huvitav, ja nii tuligi kohale ootamatult palju rahvast.
Tegime endale järelduse, et seda oli liiga palju. Üle tuhande inimese siin hoones lõbustada käiks meile üle jõu − osa inimesi käis läbi ja ütles, et töötoad olid umbes, igal pool oli tunglemine/trügimine. Siis mõtlesime, mida teha nii, et teadlaste öö oleks suunatud konkreetsele sihtrühmale. Inimesed tulevad ja saavad teadlikult osaleda − nii toimus tänavu esimest korda eelregistreerimine,” ütles Roosileht.
Arendusdirektori sõnul oli tänavu peamine eesmärk kaasata sihtrühma 12-15aastased. “Väiksemad lapsed on niigi avatud, neile pakub kõik huvi. Ja lastevanemad on alati rõõmsad, kui lapsed on rõõmsad. Aga noorte puhul nägime, et nad jooksid läbi maja, ütlesid: “Äh, siin nagu midagi pole” ja jooksid välja tagasi. Meie mõte on saada need noored siia majja midagi asjalikku ja põnevat tegema. Tulemus on see, et eesmärk sai täidetud − kõige rohkem registreerus just 13- ja 15aastaseid noori,” raporteeris Roosileht.
Popimad töötoad
Kõige populaarsemaks osutusid valguse juhtimise töötuba, kus kasutati Arduino ja Raspberry PI programmeerimisplatvorme, ning roboti programmeerimine − Virumaa kolledžil on humanoidrobot Nao. Populaarne oli ka virtuaalreaalsus läbi Oculus Rifti prillide.
Roosilehe sõnul on igal aastal püütud pakkuda midagi ka noorematele. Tänavu võisid väiksed meisterdajad teha pisikese iseliikuri. Neil oli elektroonikaskeem, mis ühendati valgusdioodiga − ja rõõmu oli kui palju! Veel pisemad tegid kaleidoskoobi. Seks oli vaja vaid köögipaberi tühja rulli, sinna sisse kolm plastist peegelplaati, et tekitada koridor, mille sisse pandi värvilised klaasikillud, ots kinni ja imeline riist oligi valmis.
Vanemale elanikkonnale, kes arutleda tahtis, oli mõeldud põlevkivituba “Põlevkivi − kas kasu või kahju?”. Noor õppejõud Mihhail Fomitšov näitas tõmbeklapiga keemiaklassis, mis kasu on põlevkivist. Näidati, kuidas õli tilgub, kui erisugune on eri maade (Hiina, Jordaania jne) põlevkivi, ning sedagi, kuidas põlevkivi päriselt põleb.
Selle õppetoa probleem võis olla see, et sinna sattus palju väikseid lapsi, teema võis olla liiga keeruline − välja arvatud lugu põlevkivist ehitatud saunast, mis teadagi põlema läks.
Arutelutoas “Kas roheline on ikka roheline” kaaluti humanitaarainete lektori Kaire Viili juhtimisel, kas rohelisena välja käidud asjad on ikka alati nii loodussõbralikud. On ju ka VKG märgi roheline värv domineeriv.
Veel oli võimalik osaleda mobiilses mõistatusmängus “Kahoot!” ja muudes põnevates töötubades. Kolledžihoone kolmandal korrusel tegutses ulmekohvik, mis oli nii populaarne, et juba enne sulgemist oli seal kõik ära söödud.
Lõpus ilutulestik
Kas teadlaste öö on kolledžile reklaam? “Teadlaste öö üksi pole suur kasu, pigem tundub, et oleme lastevanemad tänu sellele siia saanud. Noortega teeme niigi tugevat tööd. Lapsed käivad meil klasside kaupa. Lastevanemad näevad, mida kolledž endast kujutab, ja tulevad pisikesed põnnid, kes on vaimustunud, kui saavad teada, et kodumaakonnaski on midagi samaväärset Tartu AHHAA keskusega,” rääkis Roosileht.
Teadlaste ööl osales ka Peterburi kolledžite reaalainete õppejõudude delegatsioon, 20 inimest. Kohtumise eesmärk oli nende kaudu teavitada Venemaa tudengeid õppimisvõimalustest ja täienduskoolitustest. Praegu on tehniliste ainete õppimine ka välismaalastele tasuta − loodetakse andekaid inimesi Eestile võita. Põhjus vahest see, et kohalike noorte arv on vähenenud ja Eesti vajab haritud spetsialiste. Äkki tullakse ja jäädaksegi siia.
Kolledž kaasas teadusöö läbiviimisse palju üliõpilasi − üle 30 tudengi oli töötubades ametis. “See näitab nende ettevõtlikkust ja aktiivsust, on neile praktika − nii esinemise kui lastega töötamise praktika. Oli aastaid, kui alustasime lastega tegelemist ja vaid õppejõud olid kaasatud. Koormus oli suur, hakkasime tudengeid kaasama ja osa üliõpilasi on suurepärased juhendajad. Meil on isegi tudengeid, kes on uurinud, kuidas nad saaksid loenguid lugeda − neile meeldib õpetamine. Siiski peavad nad enne magistrikraadi omandama,” ütles õppedirektor.
Kell 21 lõppes teadlaste öö Kohtla-Järvel ametlikult ilutulestikuga, aga müttamine töötubades jätkus.