Märt Avandi kehastub Kreenholmis etenduvas suvelavastuses “Kremli ööbikud” superstaar Jaak Joalaks.TARTU UUS TEATER
Selle suve ambitsioonikaim plaan on Tartu Uuel Teatril, kes loodab oma Kreenholmis etenduvale suvelavastusele “Kremli ööbikud” müüa 22 000 piletit, millest peaaegu pooled on juba omaniku leidnud. Kreenholm erakordse teatripaigana avaneb aga juba märtsis etendusega “Oomen”.
Suvelavastusega “Kremli ööbikud” kutsutakse publik augustis Narva Varesesaarele Joala tänavasse vana Kreenholmi manufaktuuri territooriumile Eesti ja Venemaa vahel.
Kreenholm, kus kunagi mürises manufaktuur, on dramaturg Ivar Põllu hinnangul parim paik, jutustamaks lugu Nõukogude Liidu mürisevast muusikatööstusest ning selle särava tähe Jaak Joala vastuolulisest saatusest.
Kuulsuse nautijad
Etenduse oluliseks dekoratsiooniks on jõgi Kreenholmi territooriumil, mida Venemaa aeg-ajalt lüüsidega avab ja mis on ülejäänud ajal kuivanud jõesängina nagu unustuse jõgi. Sama nime kandis ka üks tuntumaid Joala laule.
“Kui Venemaa Jaak Joalal “lüüsid kinni pani”, siis ta kuivas staarina kokku. Nii et teatrikujundlikult sobib etendus väga hästi just Kreenholmi, kust unustuse jõgi läbi voolab,” põhjendas Tartu Uue Teatri juht Raul Oreškin asukohavalikut.
Kuid see lugu pole mitte ainult Joalast, keda kehastab Märt Avandi. See on üldistus tervest plejaadist Eesti muusikutest, omamoodi Kremli ööbikutest, kes nõukoguliku meelelahutustööstuse masinavärki töös hoidsid ja kuulsust nautisid.
“Lavale astuvad tolleaegsed staarid alates Tõnis Mägist ning lõpetades Ele ja Kaja Kõlariga. See on etendus, kus on hästi palju muusikat, tantsu ja valgussõud. Kreenholm ise on nii äge koht ning meie oma etenduse ja võimsa valgustuspargiga toome selle ilu välja,” märkis turundusjuht Liina Pulges.
Teistes osades näeb Saara Kadakut, Juss Haasmat, Maria Annust, Katrin Pärna jt. Tollaseid laule tõlgendab Robert Linna ansambel Lexsoul Dancemashine. Lavastajaks on kutsutud Robert Annus Eesti Draamateatrist.
“Toome etenduste ajaks Kreenholmi kogu taristu: elektri, vee, tualetid, turvameeskonna,” rääkis Pulges.
Praeguseks on ostetud 10 000 piletit − mai lõpuni maksavad need 35 eurot. “Ma ei kahtle, et kõik 22 000 saavad müüdud,” kinnitas turundusjuht, lisades, et etendusele pannakse käima eribussid Tallinnast, Tartust ja Pärnust.
Koostöös Narva muuseumiga pakutakse etenduste päevadel Kreenholmi ekskursioone.
“Ekskursioonid on niimoodi planeeritud, et saab osaleda sama päeva lõuna ajal või järgmise päeva ennelõunal, et inimesi võimalikult kaua Narvas hoida. Omal käel tulijatel soovitame soojalt jääda majutuma,” ütles Pulges, kelle arvates võiksid Ida-Viru turismiedendajad varustada etenduse külastajaid voldikutega, kus saaks näpuga järge ajades Ida-Virumaa põnevaid kohti avastada.
110 tabureti üleskutse
Maakonna turundust vedava Ida-Viru turismiklastri koosolekul teisipäeval tutvustasid oma plaane teisedki hooaja suurürituste korraldajad, kes otsisid koostöövõimalusi kohalike ettevõtjate ja asutustega.
“Tahame tutvustada, kui huvitav on Ida-Virumaa, ning teha koostööd siinsete majutus- ja vaba aja tegevusi pakkuvate ettevõtetega. Oleme pannud etendused just nädalavahetustele, et inimesed saaksid jääda ööseks ja avastada Ida-Virumaad ning tunda end siin keskkonnas mõnusalt,” selgitas etenduse “Oomen” produtsent Minna-Triin Kohv.
“Oomeni” esietendus on juba 30. märtsil. Ka “Oomen” viib retkele Kreenholmi, taaselustades kunagises hiigelsuures manufaktuuris töölismaailma.
Lavastus põhineb avangardpoeet Aleksei Gastevi “Töölislöögi poeesia” tekstil, aga tegemist pole klassikalises mõttes teatritükiga. Etendus algab juba Kreenholmi vanades väravates, kus inimesed saavad kõrvaklapid ja liiguvad sealt kostva teksti suunamisel edasi kunagisse ketrusvabrikusse. Kõrvaklappides saab valida nii eesti kui vene keele.
Tund ja 40 minutit kestva etenduse ajal on palju liikumist ja seismist, veidi ka istumist. “Kui keegi teab, kust saab 110 taburetti [nii palju mahub ühele etendusele pealtvaatajaid − toim.], andke teada,” tegi Kohv üleskutse. Etenduseks tasub soojalt riietuda, sest ketrusvabrikus on tõenäoliselt külmem kui õues, kuigi kasutatakse ka soojuskiirgureid.
Etenduse lavastaja on varem NO99 teatris näitlejana tuntuks saanud Jarmo Reha. Kaasa teevad Mirtel Pohla, Riina Maidre, Bert Raudsep, Pääru Oja ja Vox Populi koor.
Etendustele müüakse 990 pääset hinnaga 13-25 eurot. “Umbes 40 protsenti piletitest on müüdud. Peamiselt on olnud ostjateks Tallinna ja Harjumaa inimesed,” märkis Kohv.
Muusika Balti päikese all
Teatrielamuste kõrval tasub vaim valmis panna ka mitmeks muusikafestivaliks. “Baltic Sun” toimub 18.-21. juulini Narvas esimest korda.
Festivali idee autor ja peakorraldaja Oleg Pissarenko on vedanud aastaid TÜ Narva kolledžis džässiklubi ning korraldas eelmisel sügisel Tartus ja Narvas festivali “IDeeJazz”.
“Narva peab arenema, seepärast tahaks teha veel suuremaid ja uhkemaid üritusi,” ütles piirilinnast pärit muusik.
Fetsival “Baltic Sun” lubab pakkuda heal tasemel rokki, bluusi ja džässi. Konkreetsetest nimedest tõi Pissarenko välja Ultima Thule ja Boriss Grebenštšikovi. “20. ja 21. juulil esinevad linnuse välilaval paljud Läänemere riikide staarid, nii Eestist, Venemaalt kui Põhjamaadest. Täpne kava saab kokku nädala-kahe pärast.”
Korraldaja ootab linnusesse 4000 inimest. “Tahame tuua inimesi Peterburist bussidega, samuti korraldada transporti Soomest.”
Linnuse kontsertide kõrval on oodata eriprogrammi, näiteks paneb Seto Line liikuma Narva ja Narva-Jõesuu vahele muusikalaeva, kus mängib elav muusika.
Pissarenko sõnul on suureks mureks, et festivali ajal ei piisa Narva ümbruses majutuskohti. Ida-Virumaal on küll voodikohti 4000 ringis, aga juulis on hotellid ka ilma sündmusteta tavaliselt täis brobeeritud. Veel otsib festivalikorraldaja kontakti toitlustajatega, kes tahaksid pakkuda kohalikku toitu.
“Mägede hääl” loodab kasvada
Festival “Mägede hääl” toimub Eesti kaevandusmuuseumis Kohtla-Nõmmel teist korda. Sellegi taga on Ida-Virumaalt pärit inimesed Raul Saaremets ja Ivar Murd, kes hiljuti võtsid vastu maakonna aasta tegija tiitli.
“Mägede hääl” keskendub rohkem alternatiivsele ja klubilisele muusikale. Festivali kava on koostamisel; mullused peaesinejad olid Tommy Cash, Röövel Ööbik ja St. Cheatersburg. Festival meelitas üle Eesti ja ka mujalt Euroopast kokku 1200 festivalikülalist.
Sel aastal algab festival 6. juulil ja sihitakse 3000 külastajat.
“Kui eelmisel aastal kava kokku panime, mõtlesime palju sellele, kuidas teha see atraktiivseks inimestele, kes võib-olla kardavad Ida-Virumaale tulla. Meie suureks üllatuseks oli umbes 80 protsenti publikust väljastpoolt, paljud siin kandis esimest korda. Nendele oli Ida-Virumaa tõeline tõmbenumber − väga huvitav ja eksootiline,” meenutas Murd.
Sel aastal püütakse seda teadmist ära kasutada.
“Soovime anda võimaluse saada parimat sellest, mida Ida-Virumaal on pakkuda − väljasõite eri punktidesse, näiteks Aidu karjääri, Kiviõlisse, Kohtla-Järvele ja Sillamäele. Kohapeal peaks sel juhul midagi põnevat toimuma. Üks mõte on teha Aidu tehismaastikul rannapidu. Näiteks on seal esinemisest huvitatud Marju Kuut,” rääkis Murd, kes soovis, et nende ettevõtmine oleks ka kohalikele turismiinimestele võimalikult kasulik ja kasumlik.