Jõhvi ainsa jalgpallistaadioni seis on sama kehv kui mullugi. Ainus positiivne märk on, et valla tänavuses eelarves on ette nähtud 70 000 eurot muru korrastamiseks. Ent millal see töö ära teha õnnestub, pole esialgu veel selge. 

Kui läinud sügisel oli märke, et nii Sillamäel kui Jõhvis asuvad kohalikud võimud staadionide korrastamiseks otsustavaid samme tegema, siis uus vutihooaeg algab sama kehvades oludes, nagu see eelmisel aastal lõppes ning põhimõttelist paranemist pole põhjust kahel lähemal aastal loota.

Kui Sillamäe linnavalitsus läinud aasta novembris meistriliigas hõbedale tulnud Kalevi meeskonnale vastuvõtu korraldas, oli põhiliseks kõneaineks staadioni rekonstrueerimine.

Visiitkaardi asemel häbiplekk

Tõsiasi on, et meistriliiga mängude läbiviimiseks vastab olemasolev staadion tehnilises mõttes suurte mööndustega. Pealtvaataja mugavuste ja esteetilisuse vaatevinklist on olukord aga piinlik. Euroliiga mänge tuleb aga Sillamäel pidada kas Rakveres või Tallinnas.

Kalevi presidendi Aleksandr Starodubtsevi sõnul on kahetsusväärne, et kuigi Ida-Viru klubid kuuluvad Eesti paremikku, on siinsed staadionid Eesti ühed kehvemad. “Keeruline on meelitada sellistele tribüünidele publikut. Kuna paljudest mängudest tehakse teleülekandeid, siis mõjub staadionide kehv väljanägemine halvasti ka meie linnade mainele,” ütles ta. “Kõikjal mujal Eestis, isegi väikestes linnakestes, on suudetud teha staadionid korda, aga meil on see lahendamatu ülesanne.”

Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg rääkis eile Põhjarannikule, et jalgpalliliit on oma kulu ja kirjadega teinud valmis Sillamäe staadioni rekonstrueerimise eskiisprojekti. See näeb ette nii uut jalgpalliväljakut koos jooksuradadega kui ka tribüüni koos selle alla kavandatud riietus- ja abiruumidega. Tema sõnul on jalgpalliliit nõus tegema ka põhiprojekti, linnal endal tuleks projekteerida kommunikatsioonid − elekter ja veevärk.

Samas ei söanda Kalberg enne hanke läbiviimist pakkuda, kui palju sellise staadioni ehitamine maksma võiks minna ja millal oleks võimalik sellega algust teha. Rohkem kui tõenäoline on tema hinnangul, et seda ei sünni ei sel ega ka järgmisel aastal. “On selge, et Euroopa Liidu raha staadioni ehitamiseks kasutada ei saa. Samas ei riski me staadioni ehitada ka laenurahaga,” ütles ta, lisades, et laenuvõimalust tuleb Sillamäel hoida omafinantseeringu tasumiseks nendes projektides, mida on võimalik suuremas osas rahastada Euroopa Liidu toel.

Jõhvi loodab muru ära tasandada

Läinud sügisel peeti mitmeid staadioni ehitamisega seotud koosolekuid ka Jõhvis. Kaalutud on mitmesuguseid variante, ent spordikeskuse direktor Tiit Tammaru tõdeb, et märkimisväärset edasiminekut pole toimunud. “Siiamaani pole lõplikult selgeks vaieldud, milline variant töösse läheb. Ühelt poolt on selge, et gümnaasiumi juurde on mõistlik rajada kunstkattega jalgpalliväljak, sest kehalise kasvatuse tundide järel ei jääks muruväljakust suurt midagi järele. Kuid selle lahendusega ei ole rahul kergejõustikuharrastajad, sest kooli juures pole piisavalt ruumi, et teha jalgpalliväljaku ümber jooksuradu,” sõnas ta.

Jõhvi tänavuses eelarves on staadioni toetuseks ette nähtud 70 000 eurot. Abivallavanem Märt Maritsa sõnul on see raha mõeldud olemasoleva linnastaadioni murukatte uuendamiseks. “Ilmselt tellin ma lähiajal selle muru ära,” ütles Marits, pidades silmas mätastest muru, mida on võimalik pärast tasandustöid lühikese ajaga paigaldada ja kahe nädala möödudes saaks seal juba palli taga ajada.

Samas on vald andnud staadioni rendile jalgpalliklubile Lokomotiv. “Kui vald teeb suure investeeringu, siis tuleb vallavalitsusel ja klubi juhtidel praeguse lepingu tingimused ümber vaadata,” arvas Marits.

Gümnaasiumi juurde kunstkattega staadioni rajamisel on üheks piduriks olnud selle alla jäävad mitmesugused kommunikatsioonid. “Oleme püüdnud välja selgitada, kui palju gaasi- ja elektritorude ümbertõstmine raha nõuab. Kui esialgu räägiti isegi miljonist eurost, siis nüüd on selge, et summa tuleks oluliselt väiksem, kuid see on siiski märkimisväärne raha, mis teeb staadioni rajamise kallimaks,” sõnas ta.

Eesti jalgpalliliidu peadirektori Tõnu Sireli hinnangul läheks koos valgustusega kunstkattega väljaku rajamine Jõhvi maksma suurusjärgus 600 000-700 000 eurot. Sellist summat valla tänavuses eelarves pole. Märt Maritsa hinnangul on vähe tõenäoline, et kunstmuruväljak õnnestub valmis saada ka järgmiseks aastaks. “Reaalne oleks arvestada 2017. aastaga,” arvas ta.

Esindusstaadioni niipea ei tule

Vallavalitsuse kapis on aastaid oma võimalust oodanud ka esindusstaadioni projekt, mis peaks tulema raudtee äärde praeguse staadioni kohale. See on projekti kohaselt täismõõtmeline kergejõustiku- ja jalgpallistaadion rohkem kui tuhandekohalise tribüüni ning kõigi vajalike abiruumidega.

Märt Maritsa sõnul on sellise staadioni ehitamine kauge tulevikumuusika. “Seda Jõhvi oma jõududega ehitada ega hooldada ei jõua. See peaks olema maakonna esindusstaadion, millesse peaksid raha panustama nii riik kui teised omavalitsused,” leidis ta.