Oleg Pissarenko: “Teisena tooks välja Marokost pärit Oumi-nimelise naisartisti koos bändiga, mis kasutab ka kohalikke arhailisi rahvapäraseid instrumente. Fenomenaalne on ka filosoofia, mis nende muusika taustaks on.” Varem neljal korral Tartus aset leidnud festival “IdeeJazz” jõuab tänavu ka Narva ja toob sügispimedusse 8.-11. novembrini värvi nii USAst, Marokost kui veel seitmest riigist − kusjuures esinemispaigadki on sama hoolikalt valitud kui maailma tippartistid.
10. oktoobril esinesid Põhjamaade kultuurinädala raames Narva kolledžis Oleg Pissarenko džässiklubis Ola Bengtsson ja Erik Söderlind, kelle kontserti nautis lausa sajapealine publik.
Nii omadele kui ka külalistele mujalt
Narvas juba viiendat aastat klubi vedav Pissarenko leiab, et selline publikumenu näitab, et tema töö kohapeal džässivallas on hakanud vilja kandma.
“Kui viis aastat tagasi piirilinnas alustasime, tundus pelgalt klubi start imena. Võib mõelda, et tegu on väikse asjaga, aga äsjase kontserdi menu näitab, et juba on palju muutunud,” ütleb Pissarenko.
Samal ajal on Pissarenko Tartus seitse aastat vedanud “IDeeJazzi”-nimelist festivali, mis mullu oli juba rahvusvaheline, ning mees leidis tänavu, et aeg on küps sel ka Narva laieneda.
“On väga oluline, et midagi toimub ka väljaspool Tallinna. Tänavu arutasime nii kultuuriministri kui ka Eesti Vabariik 100 meeskonnaga, mida Narva heaks saaks teha. Kuna olen siit pärit, mul on selle linnaga seotud väga palju unistusi ja plaane, siis leidsin, et sel aastal on võimalus “IDeeJazzi” Narva laienemiseks − mitte nii, et piirilinnas on ainult üks kontsert, vaid täiemahuline festival. Samal ajal saaksid ka inimesed mujalt tulla seda linna uudistama,” räägib Pissarenko.
Juba esimesel, 8.-11. novembrini toimuval festivalil astuvad Narvas üles üheksa riigi − USA, Maroko, Poola, Taani, Hollandi, Saksamaa, Venemaa, Soome ja Eesti staarid ning Pissarenko loodab väga, et kõik kohalikud muusikahuvilised haaravad võimalusel sabast, et suurest muusikapeost osa saada.
Põhjalik ettevalmistus
Kava valmis pooleaastase töö tulemusena: valiti artiste, tutvuti nendega, arutati, milline esinemispaik neile sobiks ja milline oleks nende mõju. “Esimene asi on, et meile endale meeldiks, et muusika kõnetaks, pakuks emotsiooni ja elamust. Teine asi on väga tõsine rahvusvaheline koostöö läbi rahvusvaheliste agentuuride,” ütleb Pissarenko.
Palve peale nimetada kolm esinejat, kes võiks enim kõnetada, Pissarenko naerab ning ütleb, et kõik festivalil esinevad artistid ja koosseisud on väga tähtsad, ent toob esmalt esile USA artisti Aubrey Logani.
“Aubrey on meilegi avastus: lausa uskumatu multitalent, naine, kelle hääleulatus on neli oktaavi. Ta pole pelgalt tõusnud täht, vaid nagu rakett lennanud džässitaevasse. Ta tuuritab mööda maailma ja kirjutab muusikat. Uskumatu naine, kes tuleb tänu meie festivalile Eestisse. Teisena tooks välja Marokost pärit Oumi-nimelise naisartisti koos bändiga, mis kasutab ka kohalikke arhailisi rahvapäraseid instrumente. Fenomenaalne on ka filosoofia, mis nende muusika taustaks on.
Kui rääkida suurest artistist ida poolt, siis selleks on kahtlemata elav legend, vanema põlvkonna džässimeister Aleksei Kuznetsov. Mõnele kohalikule võib tema muusika kõlada veidi nostalgilisena, aga minule on tema esinemise näol tegu loomuliku kultuurikontaktiga Venemaaga,” soovitab Pissarenko.
Põnevad on ka festvali esinemispaigad, nt Narva linnuse Remteri saal (Oum oma kavaga “Zarabi”), Narva kunstiresidentuuri kinosaal (Aleksei Kuznetsov − Maksim Šibin) ja Joaoru rannahoone (Raun Juurikase ja Liisi Koiksoni kava “Rõõmu rada”). Mille järgi festvali korraldajad need valisid?
Pissarenko ütleb, et otsis välja kõik kõige huvitavamad ja sobivamad kohad, mida sünnilinnas teab. “Teiseks me kõik ootame, millal valmib Vaba Lava ühes nüüdisaegse saaliga. Ma ei tahtnud teha tavapäraselt − nagu Narvas tehakse Geneva keskuses −, pealegi polnud kindel, kas selle renoveering saab õigel ajal valmis. Kolmandaks see, et inimesed, kes tulevad mujalt, saaksid tutvuda linna põnevamate paikadega,” räägib Pissarenko. Peale selle on esinemispaigaks muidugi Narva kolledž, kus kohalik džässiklubi tegutseb.
“Rõõmu rada”
Kontserdil “Rõõmu rada” tuleb kõlamaailmade valdaja Raun Juurikase eestvedamisel fookusesse valik rõõmu ja soojuse energiaga täidetud eesti heliloojate lugusid läbi aegade, mis näitavad kodumaise muusikakultuuri päikeselist poolt. Koosseisu kuuluvad veel armastatud lauljatar Liisi Koikson, muhe kitarrivirtuoos Andre Maaker, võimekas kontrabassist Peedu Kass ning noor ja silmapaistev löökriistamängija Martin Peterman. Lood on vaimukalt ning mõnusa džässipuudutusega seadnud klahvpillide ja elektroonikamaailma multitalent Juurikas.
Tegu on festivali eritellimusega EV100 puhul. “Mõtlesime, et meil on vaja tutvustada Eestit kuidagi eriliselt. Meil on ju palju artiste − kelle valime? Ja mõtlesime, et me ei aseta aktsenti artistile, vaid sisule. Mõtlesime Eveliniga (O.P. abikaasa − T.K.) tellida inimeselt, kes oskab hästi arranžeerida, oskab teha põnevaid, uudse kõlaga seadeid Eesti olulistest lugudest, ja palume, et Liisi oleks vokaal. Raunil palusime teha seaded ja valida laulud, mis toovad välja rõõmu − läbi Eesti muusika ajaloo. Raskest elust ja keerulistest aegadest on nii palju räägitud, aga pidulikul aastal võiks keskenduda tundele, mis ehitab üles tänast päeva,” räägib Pissarenko festivali lõppkontserdi kohta, mis toimub 11. novembril.
Raun Juurikas ütles Põhjarannikule, et sai kava koostamisel inspiratsiooni laulupeo kavast. “Kuna mulle meeldib seadetes lugusid kõvasti muuta − teemat ennast muutmata −, vaatasin ka seda, et teemad oleksid võimalikult paindlikud, et seade ei läheks lukku. Kavas on näiteks “Ärkamise aeg”, “Ei saa mitte vaiki olla”, “Kui mina alles noor veel olin”, “Ta lendas mesipuu poole”. Rõõmu definitsioon kava koostamisel oli üks murekoht − kuidas seda käsitleda: kas tegu on naiivse, lapsikult tühja rõõmuga või on see hoopis sisemine hea enesetunne. Pigem pean silmas sisemist positiivset hoiakut, mitte pillerkaari,” rääkis Juurikas.
Festivali täpsemat kava näeb aadressil http://2017.ideejazz.ee/narva/.