Toompeal on riigieelarve menetlemine jõudmas lõppjärku. Kahjuks pean tõdema, et praeguse valitsuse kokkupandud 2018. aasta eelarve ei ole Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vääriline.
Suurima saadikurühmana riigikogus ja praegu ajutiselt opositsioonis olles on Reformierakond otsustanud käituda soliidselt ega kasuta eelarve menetlemisel parlamenditööd takistavat blokeerimist vaheaegade võtmisega, mis soovi korral venitaks riigikogu tööd kas või järgmise kevadeni. Eeldame, et valitsusel jätkub meelekindlust oma vigu tunnistada ja eelarve põhjalik remont ette võtta.
Mis meile ei meeldi? Eelkõige võhiklikkus ja vastutustundetus, millega järgmise aasta riigieelarve on koostatud. Tugeva majanduskasvu tingimustes ei ole õige eelarvedefitsiidi suurendamine. Majandus toimib tsükliliselt. Kasvule järgneb langus ja just siis on reservid vajalikud. Tundub, et 2008.-2009. aasta õppetunnid, mil reservid väga kasulikuks osutusid ja rasked ajad üle elada aitasid, on praegusel valitsusel meelest läinud. Erilist muret teeb, et selleks ajaks kui praeguse vastutustundetu otsustamisega on riigireservid kulutatud, vähenevad ka Euroopa Liidu toetused. Just järgmiste valimiste järel saabub periood, kus eelarves on juba praegu ette näha pinget. Siis vajame reserve ja võimalik, et ettevaatlikku laenamistki. Valitsus on aga käitumas põhimõttel: pärast meid tulgu või veeuputus.
Teiseks ei kõlba kuhugi maksureform, mida reklaamitakse kui raha kätte jätvat. See väide on vale. Reformierakond soovib sellist Eestit, kus inimesed teenivad igal aastal rohkem ja ettevõtlikkust ei ahistata. Reklaamides väikesepalgaliste toetamist astmelise tulumaksuga, ütleb praegune valitsus selgelt, et soovib madalate palkade püsimist ja vaesuslõksu laienemist.
Tasub meeles pidada, et kiirenenud inflatsioon ja jätkuv nominaalne palgatõus kasvatavad nende inimeste hulka, kes justkui rohkem teenivad. Võime kindlad olla, et niiviisi paigutuvad juba paari aasta pärast praegused numbriliselt madalapalgalised, keda maksuvaba tulu hüppeline tõstmine justkui toetaks, suurema tulu saajate hulka. Inflatsioon suurendab palganumbrit, kuid tulu ei tõsta. Maksukoormus aga kasvab ning sissetulek hoopis väheneb.
Kõige rohkem kaotavad töötavad pensionärid. Just seetõttu esitas Reformierakond detsembris töötavate pensionäride sissetulekuid kaitsva seaduseelnõu maksusüsteemi muutmiseks. Selle punkti lõpetuseks: valus üllatus ootab väga paljusid inimesi, kui 2019. aasta veebruaris tuludeklaratsiooni täites tuleb astmelise tulumaksuga tekitatud maksuvõlgu riigile tasuma hakata.
Kolmandaks hukatuslik aktsiisipoliitika. See ei too lisaraha, vaid vähendab eelarvelaekumisi. Ühelt poolt väheneb turismitulu, teisalt viiakse ka oma inimeste maksuraha lõunanaabrite juurde. Pole suuremat häbi Eesti Vabariigi juubeliaastapäeva eel, kui lugeda sotsiaalmeediast, kuidas tuhanded inimesed kavandavad 24. veebruaril protestiks praeguse valitsuse poliitika vastu hoopis Lätti sõitu.
Neljandaks sotsialistlikud projektid, nagu tasuta bussiliiklus, suretades samal ajal reisijate vedu raudteel, kuhu omakorda kavandatakse kümneid miljoneid investeerida.
See on nagu halb unenägu maksumaksja raha matmisest sohu eesmärgiga päris valitsemist tolmukeerutamisega asendada. Kui nüüd veel lisada riiklik üürimajade programm ajal, mil raha korteriühistute renoveerimistoetusteks on lõppenud, tundub vägisi, et kihutame tagasi sotsialismi poole, kus koht korterijärjekorras oli igapäevaelu osa.
Võtan kõik varasemad väited kokku ühe lausega: Reformierakond soovib Eestit, kus inimesed on edukad ja soovivad töötada, ühiskonna jõukus kasvab ning koos sellega kasvab ka iga ühiskonnaliikme jõukus, nagu oleme harjunud viimasel paarikümnel aastal. Praegune valitsus on valinud vaesuse külmutamise ja ettevõtluse pärssimise tee. Keskendutakse ümberjagamisele, vähendades samal ajal laekumisi ja põletades reserve.
Eesti inimesed ootavad valitsuselt kompetentsust ja riigimehelikku väärikust. Õnneks ei ole riigikogu valimised enam mägede taga. Valitsuse vahetus ja uue, rahvuslikke huve arvestava liberaalse valitsuse teke oleks Eesti riigile 100 aasta juubeliks aga palju parem kingitus kui praegune raiskamist, maksuvõhiklikkust ja sotsialistlikku ümberjagamist propageeriv eelarve.