Rondeeli peakokk Indrek Kõverik võlus Saksa toiduajakirjanikku Jürgen Sorgest efektselt serveeritud kohalike delikatessidega. Saksa toidu- ja kultuuriajakirjanik Jürgen Sorges kirjutas ajakirjas Kulinariker.de, et Narvas on keeruline tipprestorani pidada, aga Rondeeli meeskonnal on see õnnestunud.
Jaanuaris Saksa toiduajakirjas ilmunud arvustus kandis pealkirja “”A5/320″: Kõrgem kulinaaria-matemaatika Rondeeli restoranis”.
Nagu pealkiri viitab, tuli Saksa külalisel lahendada kõigepealt mõistatus, mis peitub Rondeeli firmaroa numbrite taga.
Kohalikud annid
“Eelroast leiab kitsejuustu, rostbiifi jõhvikatega, loomulikult silmu − kohalikku tippdelikatessi − eri viisil serveerituna. Sealt ei puudu ka seened ja kanamaksapasteet. See kõik näeb väga, väga hea välja ja maitseb veel paremini. Aga “A5/320″?” kirjutas Sorges.
Peakoka Indrek Kõveriku abil sai mõistatus lahenduse: A5 kirjeldab “paberi” ehk nahka meenutava leiva suurust, millel suupisteid serveeritakse. Ja 320 on eriti lihtne: nimelt pakutakse kohalike delikatesside kõrvale 8 pitsi viina, á 40 grammi − kokku 320 grammi!”
Perfektseks nimetab välismaine toiduajakirjanik ka pearooga − silmud punase veini kastmes − ja desserti. Viimane algab marjajäätisega arooniatest ja jõhvikatest, millele järgnevad astelpaju- ning leivajäätis.
“Loomulikult on Narvas raske tipprestorani pidada, aga Rondeeli meeskonnal paistab see õnnestuvat. Euroopa Liidu piiril võrsub uus gastronoomiline taim!” kirjutas Sorges.
Rondeeli peakokk Indrek Kõverik tõdes, et ajakirjanikke, ka piiri tagant, käis mullu suvel taasavatud restorani uudistamas üksjagu. “See on vist kõige kõvem arvustus,” hindas ta sakslase kirjutist.
“Mäletan, et rääkisime juttu ja ta degusteeris menüüd, mis meil parasjagu oli. Silmude juurde pakkusin sel päeval oblikat, mida olin just metsast korjanud.”
Ehkki menüü vahetub hooaja järgi, püütakse silmu pakkuda nii pikalt kui võimalik. “Kui püügihooaeg saab läbi, pakume silmu marineerituna ja suitsutatuna, kuni varud otsa saavad. Loodan, et vähemalt suve alguseni on silmud olemas. Eesmärk on suvi läbi Narva rahvuskala pakkuda,” rääkis Kõverik.
Kaks päeva Ida-Virus
Saksa ajakirjanik viibis mullu septembris Eestis EASi kutsel. Kaks päeva veetis ta Ida-Virumaal. Sorgesi sulest ilmunud lood avavad veel Narvat ja Narva-Jõesuud, Sinimägesid ja Sillamäed, Saka mõisa ja Purtse linnust.
“On raske öelda, milline oli minu “number üks” elamus Ida-Virumaal. Näiteks jättis sügava mulje Kreenholmi saar, selle pikk ajalugu, aga ka asukoht ja hüljatus, mis meenutas mulle Andrei Tarkovski fantastilist filmi “Stalker”,” muljetas Sorges Põhjarannikule.
Üks põnevamaid elamusi oli sõit merepäästekaatriga Narva-Jõesuust Narva. “Loodetavasti hakkab neid kohti tulevikus ühendama regulaarne laevaühendus,” ütles Sorges.
Kõige põnevamaks kogemuseks oli aga kohtumine Narva inimestega. Sorges imetleb narvalaste suur entusiasmi oma linna suhtes ning nende vaba, sõbralikku ja avatud elustiili.