Tiiu Tamm on teinud lampide tasuvusaja arvestuse, mille järgi osutub kõige odavam ost pikas perspektiivis kalleimaks. Valgustusinsener Tiiu Tamm selgitab, kuidas me tajume erisugust valgust ja mil moel see mõjutab meie meeleolu. Tema koostatud lampide tasuvusanalüüs näitab, kui rahakotisõbralik on üks või teine valgusallikas.
TTÜ elektrotehnika instituudi lektor Tiiu Tamm, kellel on ka endanimeline inseneribüroo, kohtus teisipäeval Jõhvis inimestega, kes soovisid valgustusest rohkem teada saada. Keskkonnaameti korraldatud ja keskkonnainspektsiooni toetusel teoks saanud loodusõhtul tuli lähemalt juttu, millist valgustust siseruumides kasutada ja kuidas see mõjutab meie tervist.
Tamme sõnul sõltub lambi valik sellest, kas on soov olla aktiivne või laiselda.
“Kollases valguses on aktiivsus madal, see teeb mugavaks ja laisaks. Looduses on kollane värv õhtul, kui päike loojub. Mida teevad siis lilled ja linnud? Jäävad magama. Ka siis, kui ruumis on kollane valgus, oleme lõõgastunud olekus ja ei tasu imestada, kui telerit vaadates või raamatut lugedes unetukk peale tuleb. Kui valgus läheb sinisemaks ja valgemaks, lõõgastus väheneb.”
Seega sobivad kontoritesse hästi leedlambid, sest seal on tugevalt esindatud sinine spektriosa, mis hoiab inimese erksa. Kollases valguses töötades kipub inimene end pidevalt kohviga ergutama.
Valges valguses uudishimu kasvab
Tamm märkis, et valgus mõjutab käitumist ka poes. Valgustusinsener on ise kogenud, et kollase valgusega toidupoes suudab ta kinni pidada poenimekirjast, aga valges valguses töötab mõte kiiremini ja uudishimu kasvab. Nii kiikab ta ka nende riiulite vahele, kust pole midagi vaja, ja ostukäru täitub justkui iseenesest.
Koju mööblit või tapeeti valides tasuks tema sõnul eelistada kauplust, kus on aknad, ja teha sisseostud päevavalgel. Sest poodides sageli kasutatavad luminofoorlambid ehk säästukad ei too kõiki värve välja.
Tamm meenutas, kuidas ta ise asjatundjana ühes ehituskaupluses orki lendas, ostes enda arvates pruunika-beežika kallihinnalise tapeedi. “Kui kuu aja pärast rullid lahti võtsin, olid need täiesti valged. Seetõttu tuleb küsida alati tükk tapeedist või kangast kaasa, et saate kodus vaadata ja võrrelda.”
Vähemalt sama palju kui valguse mõjust inimese meeleolule ja tervisele räägitakse selle energiakulust. “Põhjus, miks Euroopas hõõglambid kasutusest maha võeti, oli nende suur energiakulu, millega kaasneb keskkonna saastamine. Praegu madalama energiamärgisega kui C müüa ei tohi,” rääkis Tamm.
Halogeenlambil, mis on hõõglambiga sarnase spektriga, saavutatakse energiamärgis C tänu sellele, et hõõgniit on pandud halogeene sisaldava kapsli sisse, mis jahutab lambi pinda − tänu sellele muutub lamp tunduvalt energiasäästlikumaks. Nii on halogeenlambi eluiga 2000 tundi, hõõglambil 1000 tundi või veel vähem.
“Ka halogeenlambid tahetakse Euroopa Liidus aastaks 2020 keelustada, aga lõplikku otsust ei ole veel vastu võetud. Terve hulk inimesi on hästi valgustundlikud ja tahavad saada just sellist spektrit, kus on rohkem sooja ja vähem külma spektriosa.”
Kümne aasta tasuvusanalüüs
Luminofoorlampidel ja leedidel on energiamärgis A või A ühe või kahe plussiga. Nende rahakotisõbralikkus tuli välja ka Tamme tehtud lampide lihtsustatud tasuvusaja arvestusest, kus ta võttis luubi alla eri lampide hinna- ja energiakulu kümne aasta jooksul. Seda eeldusel, et lampide ja elektri hind selle aja jooksul ei kasva. Arvutuse aluseks on mullu 25. oktoobril Prismas ja Bauhofis müügil olnud valik lampe.
Üks valikukriteeriume oli, et kõik lambid annavad enam-vähem ühepalju valgust. Elektrikulu aastas sai arvestatud eeldusel, et seda kasutatakse 1000 tundi. Võrrelda saab, kui sageli on tulnud ühe või teise lambi puhul osta kümne aasta jooksul uus valgusallikas.
Tasuvusanalüüsist selgus, et kõige odavama ostuhinnaga vibratsioonikindla hõõglambi puhul (maksis 1,35 eurot) tuleb kulutada lampide ostule ja elektrile kümne aasta jooksul 102 eurot, mida oli võrreldud toodetest kõige rohkem. Kalleim ost − 39eurose ostuhinnaga leedlamp − muutub juba kahe aastaga tasuvamaks kui vibratsioonikindel hõõglamp.
Hõõglambile järgnes kulukuselt halogeenlamp ostuhinnaga 3,1 eurot, mille puhul tuleb kümne aasta jooksul rahakotti kergendada ligemale 84 euro võrra. Säästulampide kulu jääb vahemikku 25-31 eurot ja leedlampidel 25-54 eurot kümne aasta pikkusel perioodil.
Medali kaks külge
“Siin on kindlasti mõtlemisainet, aga igal asjal on positiivne ja negatiivne külg ning mina tuhnin alati ka negatiivses. Hinna kõrval tuleks vaadata ka lambi fotobioloogilist ohutust. Leedlambis tugevalt esindatud sinine spektriosa võib mõjuda valgustundlike ja riskirühmadesse kuuluvate inimeste, näiteks väikelaste ja vanurite tervisele. Seetõttu tuleb jälgida, et inimene ei viibiks terve päeva sellise valguse käes,” rääkis Tamm.
Ta selgitas, et valguse kitsas lainepikkusala 440-480 nanomeetrit omab kahjulikku mõju, sest vanandab silmas asuvat kollatähni oluliselt kiiremini kui tavaliselt inimese eluea jooksul.
“Looduses on sinine valgus hästi kõrgel ja avaldab silmadele mõju alles aastakümnetega. Kõik on ju kuulnud vanainimeste silmahaigustest: vanusest tingitud kollatähni kärbumisest ja hallkaest. Aga kui me toome leedvalguse väga tugevalt alla, ta on üledoseeritud ja paistab meile silma, siis ta pääseb palju paremini silmapõhja ja teeb oma pahandused ära märksa kiiremini. Silmaarstid räägivad, et suured probleemid võivad olla juba üle 40aastastel.”
2009. aastal nõudis Prantsuse terviseamet, et leedvalgus keelustataks, sest see rikub inimeste ööpäevarütme. Nimelt annab 2001. aastal avastatud valgustundlik rakk lainepikkusalas 440-460 nanomeetrit käbinäärmele ülesande lõpetada unehormooni tootmine. “Tõepoolest, kui valgustundlik inimene üritab õhtul sellises valguses lugeda, siis ta avastab, et uni ei taha üldse tulla, aga iga inimest see ei mõjuta − see on väga individuaalne,” märkis Tamm.
Leedlampide vastu on välja astunud ka hispaanlased. Nad avastasid, et inimestel, kes elasid leedvalgustitega tänavate ääres, oli raskusi uinumisega. “Järelikult olid valgustid väga halvasti suunatud. Need peaksid olema suunatud ainult tee peale, aga mitte koduakendesse. Kollane naatriumvalgus uinutas hästi, aga leedvalgus mitte. Samas teeb see tänaval liikumise turvaliseks ja kõik nähtavaks,” rääkis Tamm.
Valgustusinsener kinnitas, et ta pole leedvalguse vastane, aga inimesed peaksid sellest palju rohkem teadma. Näiteks hoiatavad silmaarstid kõikvõimalike ekraanide pikaajalise kasutamise eest, sest need on sinise leedvalgustuse baasil. Eriti puudutab see lapsi.
Kõige suuremateks pahategijateks nimetavad tohtrid nutitelefone. Kui lapsed neis ninapidi tegutsevad, on leedvalgustusel otseühendus silmaga. “Siis ei tasu imestada, et lastel enne magamaminekut und ei tule. Järgmine kurja juur on tahvelarvuti, edasi tulevad sülearvuti, lauaarvuti monitor ja televiisor. Igal juhul tasub enne magamaminekut valida lugemine paberilt, mitte ekraanilt,” rääkis Tamm.