Salme valla võidukas meesansambel Sõstrad, kes võitis nii ürii kui publiku südame. Teadmiseks kõikidele kultuurijuhtidele! Kui te korraldate konkursi − ükskõik, kas siis laulu- või näitemängukonkursi − ja kutsute sinna Salme valla mehed Saaremaalt, võite publikupreemia neile kohe välja anda, veel enne kui mehed lavale tulevad.
Laupäeval Jõhvi kontserdimajas peetud Hans Hindpere laulude konkursil “Kõnnib kevad” ei jõudnud ürii esimees Laine Randjärv grand prix‘ võitja nime lõpunigi öelda, kuid publik juba heakskiitvalt huilgas.
Võitjaks osutus Salme valla meesansambel Sõstrad, kes pälvis ka publikupreemia.
Need mehed on Jõhvis varemgi publikupreemia saanud − veel enne kui lavale astuti.
Kuidas on selline asi võimalik?
Nende meeste puhul on kõik võimalik!
“A devuški potom!”
See juhtus rohkem kui tosin aastat tagasi, kui saarlased mängisid Jõhvis Salme vallateatri koosseisus muusikali “Oklahoma”, millega oli võidetud provintsiteatripäeva konkurss ning saadud parima meesosatäitja preemia.
Oma esinemisjärge oodates mindi õue aega parajaks tegema ning hääli lahti laulma.
No vot, ja laulavad mehed seal õues soojenduseks populaarset lugu sõjajärgsest filmist “Taevatigu”: “Pervõm delom, pervõm delom samoljotõ. Nu a devuški? A devuški potom!”, kui ligi astub vene mees, hingepõhjani liigutatud, ning pistab neile pihku parima, mis tal anda on: pudel viina ja Belomori pakk.
Publikupreemia missugune!
Hindpere konkursilt viisid mehed kaasa grand prix’ võitjale kuuluva pronksist hirve, Jõhvi vapilooma.
“Selles ansamblis on iga laulja kui solist,” tunnustas ürii esimees Laine Randjärv võitjat, kiites ka kõikide kollektiivide juhendajaid, häid arraneeringuid ning võistulaulmise korraldajaid.
Kes need saare mehed on, kes tulid, nägid ja võitsid, osaledes Hindpere konkursil esimest korda?
Ei sundida, ei torkida
Nad on laulnud koos juba 15 aastat, tehes proove kord nädalas. “15 aastat kord nädalas − selle ajaga peaks mingi pekikiht juba olema,” pole meeste sõnul sagedasemaks kooskäimiseks vajadust.
Sagedamini ei mängikski välja, sest meeste artistlikkus, mis on neil tagataskust trumbina võtta, pole eile sündinud, vaid vallateatris läikima löödud.
Jah, paljud ansambli mehed on tegevad ka Salme vallateatris ja − nii nagu Salme vallateatri juht ja ühtlasi valla kultuurijuht Maire Sillavee ütleb − nende meeste peale saab olla alati kindel. “Nad teevad lustiga, neid pole vaja sundida ja tagant torkida. Nad on suurepärased,” kostab ta.
Üks nendest meestest, kes toona oma lauluga vene mehe hinge pugesid, oli Lääne prefektuuri politseikapten Meelis Juhandi ja teine Salme vallavanem Kalmer Poopuu ehk tenor ja bass, nagu valla kultuurijuht neid ansambli koosseisus tutvustab.
Poopuu on selles seltskonnas kõige kauem vallateatris mänginud. “Väike vald, kõik teevad kõike, ja kui juba teha, siis nii, et tehtud,” kostab Sillavee.
Salme vallas on elanikke 1100. Tänavu veebruaris, kui kultuurimaja pidas 40 aasta juubelit, oli taidlejaid laval 150. Väikese valla kohta igati hea tulemus.
Saarlased, Tšehhi ja Kunda
Vallateatris tehakse palju lauluteatrit: oprette ja muusikale. Praegu on repertuaaris Arved Haugi muusikal “Randas öitseb kibuspuu”, mis pilkab Hruštsovi aega. Libreto autor on Hiiumaa ajakirjanik Vaapo Vaher, kelle lahkel loal pandi sõnad aga hiiu murrakust saare murrakusse ümber, sest − nagu ütleb valla kultuurijuht − saarlase keel ei paindu hiiu keeles rääkima.
Juuni alguses viib aktsioon “1000 eestlast Peterburis” Salme valla mehed ka piiri taha esinema.
Enne Peterburi minekut käi ära Nuustakul − nii neile soovitada ei saa, sest ainuüksi Virumaal on neid mitmes kohas esinemas nähtud: nii Lüganusel kui Kohtla-Nõmmel kui Kundas kui Viru-Nigulas.
Kundas jäid meestele mullu silma Tšehhi turistid, kes end linna sildi all pildistasid. “Terve bussitäis tšehhe ja kõik pildistasid,” meenutasid saarlased seda juhtumit Virumaal, ise naerdes.
Noo… Turistid ju ikka pildistavad, mis seal siis nii kummalist oli?
“Kas te teate, mida tähendab “kunda” tšehhi keeles?”
Pakun välja, et seda ei tea naljalt keegi.
Saare mehed ka ei teadnud, kuni tšehhid neid valgustasid.
Paraku see sõna trükimusta ei kannata, nii et kui tahate teada, küsige saare meeste käest! Nemad teavad Virumaa kohta ka selliseid asju, mida virulased ise ei teagi.
Magus võit
Sõstrad on varemgi siit ja sealt auhindu noppinud, kuid viimastel aastatel pole võistulaulmisega tegeldud.
Seda magusam on Jõhvis tulnud võit.
Tegelikult plaaniti juba eelmisel aastal tulla Hindpere konkursile mõõtu võtma − Salme valla naisansambli eeskujul − ning lauludki said selleks välja valitud ning harjutama hakatud.
Aga plaanid muutusid ja läks teisiti.
Sõstrate repertuaar võimaldab meestel laulda tund aega jutti, kuid ükski Hindpere laul sinna varem ei kuulunud.
Konkursi tarvis valiti selle Jõhvis sündinud helilooja loomingust välja “Neli meest ja kotermann”. Ansambli juhendaja Veiko Lehto sõnul oleks sobilikumat kui see Hindpere enda meesansamblile seatud neljahäälne laul raske leida. “Meile üsna raske lugu, kuid väga hea seade, sellepärast nii hästi kõlaski,” ei anna juhendaja kogu võiduau meestele.
Kasatšokki keerutades
Kui võit käes ja hirv pihus, tuli saarlastel publiku nõudmisel veel kord laulda.
Lisaloona kõlas Kustas Kikrepuu “Tantsulaul”. Teate küll: “Kasatšokki keerutades kiirelt möödub öö, idakaares päev peagi koitma lööb…”
Kõlas võidukalt ja vile saatel ning publik vastas omalt poolt kaasalaulmisega.
“Kasatšokki keerutades…” on küll vahva laul, kuid kas heliloojad on pärast Kikerpuud vaid sahtlisse kirjutanud, et midagi tänapäevasemat võtta pole?
Ansambli juhi sõnul on meesansamblile sobivaid lugusid tõepoolest keeruline leida. “Sellist, mis oleks muusikaliselt köitev ja sisukas, mida ise tahaks laulda − selliseid pole palju,” tõdeb ta. “Ja mida annaks natukene lavastada ja liikumist juurde seada, et see sellele seltskonnale sobiks.”
Sellele näitlejameisterlikkust tulvil seltskonnale.
“Puud surevad seistes − sellist lavalolekut teha ei tahaks,” kostab juhendaja.
Puud surevad seistes võib mõne loo puhul esitatuna a capella liikumisest efektsemgi olla.
“Jah, seda küll,” nõustub juhendaja ning viskab meeste poole kavala pilgu. “Aga siis peavad väga head lauljad olema. Aga kui sul on sellised väga toredad lauljad…”
Mehed vastavad selle sõbraliku torke peale valju naerupahvakuga.
Kohe näha, et vanad sõbrad! Sõbralik aasimine − see käib eluterves kollektiivis ju asja juurde.