Gruusia trahter Mimino Jõhvis on Eesti restoranide edetabelis uustulnuk. Mimino juhatuse liige Evelin Tartlan ütles, et järgmine eesmärk on taset hoida ja edetabelisse jääda. Eelmisel aastal Eesti paremate restoranide hulka valitud Purtse kindlus jätkab edu laineharjal, seekord seltsiks teinegi Ida-Virumaa söögikoht − Jõhvi trahter Mimino.
Nii Purtse kindluse restorani kui Gruusia trahteri Mimino leiab “Eesti maitsete restoranijuhist 2017”, mis juhatab kümnendat aastat teed Eesti parematesse söögikohtadesse. Seekord soovitavad 30 eesti- ja välismaist eksperti üle Eesti 102 söögikohta, mis on restoranijuhi ajaloo kõige suurem arv.
Ei midagi juhuslikku
Toidu hindamisel kasutati White Guide’i metoodikat, võttes arvesse nii köögi kontseptsiooni, ideed, isikupära, stiili kui ka koostisosi, keerukust, teostust, presentatsiooni ja maitseid. Lisaks anti punkte jookidele, teenindusele ja söögikoha atmosfäärile.
Purtse teenis sajast võimalikust 48 ja Mimino 47 punkti.
Hindajad ei lähe kohale restoraniomanike kutsel, vaid otsustavad ise, kuhu minna ja mida tellida. “Me ei teadnud nende tulekust ette rohkem, kui et nad ühel sügisesel laupäeval helistasid ja küsisid, kas me oleme lahti,” rääkis Purtse kindluse perenaine Sigrid Välbe.
Mimino rahvas sai alles tagantjärele teada, et hindajad on käinud mitu korda ja pika perioodi jooksul, proovinud eri toite või ka ühte ja sama rooga, et veenduda stabiilsuses. Seega pole edetabelisse sattumises midagi juhuslikku. “Kuulsime, et käidi ka eelmisel aastal ja siis me jäime edetabelist napilt välja,” ütles Mimino juhatuse liige Evelin Tartlan.
Mõlemad naised tunnevad end Eesti restoranide TOPis kui amatöörid proffide seas, sest on tulnud toitlustuse valdkonda alles hiljuti. Samas on mõlemas söögikohas latt kohe alguses kõrgele tõstetud.
2012. aastal uksed avanud Miminos on püütud tagada stabiilselt head toitlustamist, mille taga on omanike kinnitusel palju igapäevast tööd ja pühendumist.
Kolmandat hooaega tegutsevas Purtse restoranis on aga jäädud truuks põhimõttele, et kindlusemüüride vahel aetakse n-ö Eesti asja. Seetõttu kasutatakse võimalikult palju kohalikku toorainet, näiteks Purtse kalameeste Soome lahest püütud hooajalist kala.
Hiljuti sai valmis pruulikoda, kus valmistatakse kindluse oma käsitööõlut. “Eelmisest nädalast võime seda müüa. Edaspidi panemegi rohkem rõhku käsitööõllele ja selle degusteerimisele,” ütles Välbe.
Vastutuse koorem
Nii Purtse kindluse kui Mimino trahteri omanikele tähendab edetabelisse jõudmine unistuse täitumist.
“Meil oli abikaasaga algusest peale siht, et meid märgataks ka Eesti piires,” kinnitas Välbe.
Tartlanile tundus Eesti paremate söögikohtade hulka pääsemine utoopiline, küll aga mitte abikaasale. “Gerdil [üks Mimino omanikest − toim.] oli unistus ja eesmärk sinna saada. Mina isegi ei julgenud sellest unistada. Ühest küljest olen tunnustuse üle väga õnnelik, aga teisalt teeb see murelikuks, sest võib-olla kiputakse nüüd rohkem vigu otsima. Nii et järgmine eesmärk on taset hoida ja edetabelisse jääda.”
Välbe sõnul paneb tunnustus selga suure vastutuse koorma. “Kui libastud, siis oled kedagi petnud, ennekõike iseennast.”
Kas tipptasemel söögikohad suudavad külastajaid millegagi ka pahandada?
“Meie puhul on kritiseeritud ooteaega,” ütles Välbe. “Kui tellimus esitatakse, hakkame seda värskelt tegema. Seetõttu peab aega varuma.”
Miminos on jälle mureks, et nädalavahetustel ei jätku kõikidele soovijatele kohti. “Kui inimesed ei saa löögile, on pahameelt päris palju. Näiteks laupäeviti peavad kokad täitma 450-500 toidutellimust ja koormus on nii köögis kui ka teenindajatel väga suur,” tõdes Tartlan.