Signe Valsberg ja Ain Kiisk hindavad pargikohviku proovisuve edukaks eelkõige klientidelt saadud sooja tagasiside pärast. Kui Põhjarannik jõuab sombusel teisipäeva lõunal Toila randa, on suletud nii sellest suvest uksed avanud Sadamasalong kui kokteilibaar. Ometi ei pane kumbki uustulnuk muinastulede ööga ärile punkti, vaid plaanib järgmisel suvel tagasi olla. Nagu ka Oru pargi kohvik, mis jääb randa minejatele tee peale.
“Juunis 11, juulis 8 ja augustis 3,” loetleb ajakirjaniku palvel üks KONGO Kokteilika omanikest Keith Prits päevi, mil baari oli mõtet lahti teha. Tõele au andes on ilusaid suvepäevi olnud mõnevõrra rohkem, aga kui näiteks hommik oli tujukas ja õhtuks ilm paranes, ei jõutud sellele reageerida − baari avamine ja sulgemine võtab tunde.
Ilmaennustus määrab
“Oleme jälginud pidevalt ilmaennustusi ning pannud nelja põhjal kokku oma prognoosi. Sihtisime ainult ilusaid ilmu, kui oli reaalselt inimesi, kes istuks vabas õhus, naudiks jäist kokteili ja rannafiilingut. Meie müüme emotsiooni, näiteks päikeseloojang on siin tõeline hitt,” räägib Prits.
Ida-Virumaa esimene kokteilibaar pandi püsti Toilasse, sest omanikud on siit pärit.
“Alutasime eelmisel sügisel hea sõbra ja baarmeni Hanno Torglaga bar catering’i teenusega, mida pakume aasta läbi: kokteile tellitakse segama nii jõulupidudele, firmaüritustele kui juubelitele. Kui saime aru, et kohalikud suveüritused on lepinguliselt seotud suuremate alkoholifirmadega ja meil puudub neile ligipääs, oli plaan B teha ise randa kokteilibaar,” selgitab Prits.
Paraku osutus Toila merepäev tormiseks ja väliüritus koliti üle Sadamakõrtsi. Küll aga õnnistas ilmataat “Sadamajazzi” ja Oru pargi promenaadi, mis tõi järjekorrad ka rannaäridesse.
Esimesel hooajal kombati turgu. Prits tunnistab, et kohalik päritolu ja soov siin midagi uut pakkuda on aidanud motivatsiooni üleval hoida ka läbi viletsa suve.
“See on mõnes mõttes misjonäri töö: tutvustame kokteile, murrame müüte, et tegemist ei ole lihtsalt soojade segudega, vaid korralikult jahutatud jookidega ja see polegi ainult alkoholibisnis, palju suurem osa on alkoholivabadel kokteilidel,” räägib Prits.
Turistide najal
Eesti ja vene keele kõrval kostis sel suvel rannas päris palju soome ja saksa keelt.
“Näiteks kohtasime sakslasi, kes tulid jalgratastega Peterburist ja olid teel kas Tallinna või Vilniusesse. Nad rääkisid, et sattusid Toilasse juhuslikult ning kui nad oleksid rohkem teadnud siinsetest ööbimis- ja meelelahutusvõimalustest, oleksid kauemaks jäänud. Kui hooaja alguses käisid põhiliselt kohalikud, siis poolest suvest püsiski meie äri peamiselt välis- ja siseturistide najal.”
Suve jooksul teenitud tulu investeeriti kokteilibaari inventari, et tekitada juurde istekohti. Samuti hangiti konteiner, kus asju hoida.
“Järgmisel aastal tahaks jõuda nii kaugele, et ei peaks iga päev mitu tundi pakkima. Plaanime kolida baarileti konteinerisse, et oleks võimalik kiiresti avada. Ehitame juurde väikese terrassi varjualusega ja kui näeme vajadust, siis rajame terrassi ka konteineri katusele,” tutvustab Prits edasisi plaane.
See lubab arvata, et esimene suvi noori ettevõtjaid ei heidutanud.
“Eks meil jonnakust jätkub. Eelkõige kannustab asjaga edasi tegelema positiivne tagaside nii sise- kui välisturistidelt. Inimesed on positiivselt üllatunud. Üritame ümber harjutada kohalikku suvitajat, kes on harjunud tulema randa oma toidumoona ja joogipoolisega. Inimesed tulevad rahaga randa, aga kui pole kohti, kus seda kulutada, ei tekigi seda harjumust,” usub Prits.
Tema arvates täiendab kokteilibaar ka kõrval asuvat Sadamasalongi ja vastupidi. “Usun, et meil on hea sümbioos. Selline tõmbekeskus töötab väga hästi.”
Peategelaseks käsitöö
Kui kokteilibaar paneb rõhku joogipoolisele, siis Sadamasalongis keerleb kõik käsitöö ümber. Samas pakutakse ka kerget kehakinnitust.
“Paljud küsivad hot dog‘e, hamburgereid ja kokakoolat, aga neid ei ole ega tule. Selle asemel on mahemärgistusega mahlad, kvaliteetne kohv, käsitööjäätis ja -koogid (poejäätist müüakse ka). Rannarahvas pole harjunud käsitöökooki sööma ja näiteks soolane toorjuustukook tundub harjumatu, aga kui maitstakse, ollakse meeldivalt üllatunud,” tõdeb Sadamasalongi perenaine, valguskujundaja Luise Sommer.
Erinevalt kokteilibaarist saab Sadamasalongi lahti hoida ka viletsama ilmaga − punane maast laeni akendega majake on ikka soe ja kutsuv.
“Kui on päikeseline päev, ostetakse ainult vett ja jäätist, aga koleda ilmaga süvenetakse rohkem sellesse, millist käsitööd me pakume. Meie missioon on tutvustada eestimaist disaini ja tarbekunsti. Eesmärk on, et kohalikel loomemajanduse mikroettevõtjatel oleks koht, kus oma tooteid müüa. Praegu on neid 20 − pooled Ida-Virumaalt −, aga võiks olla sada protsenti kohalik,” kutsub perenaine üles oma tooteid pakkuma. Eeldus on, et need sobituvad helge ja lihtsa skandinaavialiku stiiliga.
Sadamasalongi põhilised kliendid on inimesed, kes tulevad randa jalutama. “Kõik on üllatunud, et siin on selline pood. Kõige rohkem on vene kliente ja kuna ma vene keelt eriti ei oska, on see minule suur väljakutse. Aga kuidas sa muidu ikka õpid? See on ka üks põhjus, miks tulin Pärnust Ida-Virumaale elama. Tasapisi hakkab vene keel külge,” räägib Sommer.
Nii Sadamasalong kui kokteilibaar panevad hooajale punkti sel laupäeval muinastulede ööga.
Päev varem, reedel algusega kell 21 toimub aga esimene salongiõhtu, mis on selle suve lõppakord, kuid saab tuleval suvel loodetavasti järje. “Laulma tuleb muusik ja näitleja Loore Martma. Loome siia ilusa atmosfääri, aga kõike ei taha reeta. Tuleb Sadamasalongi kohale tulla ja lasta end üllatada,” jääb korraldaja salapäraseks. Salongiõhtu on tasuta.
Tahtmine jätkata
Kui rannaärid lõpetavad koos suvega, siis Oru pargi kohvik jääb avatuks septembri lõpuni. Selle on enda jaoks avastanud nii randa minejad kui pargis jalutajad. “Kuna suve pole eriti olnud, siis loodame, et tuleb vananaistesuvi. Septembris oleme lahti nagu maiski neljapäevast pühapäevani,” ütleb perenaine Signe Valsberg.
Pargikohviku uued rentnikud on Harjumaalt ja tegutsevad pereettevõttena. Valsberg on koolitaja ja pidanud kohvikut Tallinna vanalinnas; abikaasa Ain Kiisk on auhindadega pärjatud baarmen. Kaasa löövad ka Signe poeg ja tema pruut.
Proovisuvega ollakse rahul. “Meil on läinud tõusvas joones. Juuli oli kõige tihedam. Siis käidi ka vihmaste ilmadega, sest see on puhkuste aeg ja inimesed liiguvad rohkem. Meil on kindlasti tahtmine jätkata.”
Seda mitte niivõrd müüginumbrite pärast − need pole nii head, kui prognoositi ja loodeti. Pigem klientidelt saadud tagasiside tõttu.
“Paljud on öelnud, et me tuleks järgmisel aastal tagasi, sest on tunda, et me teeme seda hingega,” rõõmustab Valsberg. “Meile oli positiivne üllatus, et meid kohe nii hästi omaks võeti. Ma pole kordagi tajunud küsimust, mis asi see on või mida me siin teeme.”
Valsberg, kes koolitab ise teenindajaid, veendus sel suvel taas, et kliendi südame võitmiseks ei pea tegema midagi erilist.
“Olen suve jooksul näinud, kui vähe on vaja selleks, et kliendid armastaksid sinu kohvikut. Sa pead lihtsalt inimesele olemas olema, nii et ta tunneb end oodatuna. Küsima midagi siiralt, mitte sunnitult, lobisema vahel või laskma inimesel lihtsalt olla… Loomulikult maitsev kohv ja kook ning mõnus muusika peavad seda toetama, et oleks tervik.”
Oma roll pereäris on ka koer Pätul, kellega püsikülastajad on harjunud diivanit jagama. Teretulnud on ka kliendid, kel oma neljajalgne sõber kaasas. Juhul, kui viimane mõistab end viisakalt üleval pidada.
Toilas toimunud üritused on kohviku käivet kahe- või kolmekordistanud. Kõige rohkem rahvast tõid 2 Quick Start ja Sandra. “”Sadamajazzi” ja Oru pargi promenaadi ajal korraldasime ise sushiürituse, mis toimis väga hästi. Järgmisel suvel tahaks lisaks sushimeistrile tuua terrassile muusikuid,” lubab Valsberg.