Berk Vaher: “Kuna tänavuse festivali teema on üldse “Tulevikumuusika”, on Jõhvi kava kujunenud suuresti sellest, mida varasematel ajalooperioodidel tulevikumuusikaks peeti, pluss sõna, pluss vastaline luule ja kuidas see ühiskonda mõjutas.”
IGOR BRONŠTEIN 

2004. aastast Tartu linnas toimuv rahvusvaheline kirjandusfestival “Prima Vista” jõuab 4. ja 5. mail esimest korda Jõhvi, pakkudes nii punki, rock`n`roll´i, luulet kui ka kohvi.

Iga aasta mais Tartus aset leidev kirjandusfestival “Prima Vista” (PV) jõuab alates 2006. aastast peale Tartus toimuva põhiprogrammi ühte teise Eesti linna − partnerlinna, mida vahetatakse igal aastal, nagu ökoinimene vahetab sokke.

Narvast Jõhvi 

PV esimene partnerlinn oli muuseas Narva. Hiljem on kronoloogiliselt seda au evinud Võru, Pärnu, Viljandi, Põltsamaa, Tallinn, Elva, Valga, Rakvere, Põlva, Haapsalu ja mullu Värska.

“Oleme üritanud Eestile ringi peale teha. Vastuvõtt on kõikjal väga hea olnud. Kõige keerulisem oli vahest kultuuripealinna aastal 2011 Tallinnas, sest sinna ta veidi uppus,” räägib PV isa Berk Vaher, kes muuseas on sündinud Kohtla-Järvel ja sirgunud Jõhvis endas.

Küsimuse peale, miks siis võttis nõnda kaua aega PV Jõhvi jõudmiseni, kostab Vaher, et kõik sõltub kohapeal leiduvatest kultuurikontaktidest.

“Ma polnud tegelikult aastaid Jõhvis käinud, aga tänu kohalikule musaviksile (Jõhvi muusikaviktoriin, mis tavaliselt leiab aset Jõhvi kontserdimaja kohvikus Noot − toim.), mida kord korraldasin, avastasin, et seal on tekkinud uus kihvt seltskond, ja nõnda sündis ka mõte, et “Prima Vista” väisab linnakest,” räägib Vaher.

Kirjaniku ja kriitiku sõnul on just väiksemates kohtades oluline, et PV toob suurema loomeinimeste kontsentratsiooni ja kultuuriprogrammi, mis muidu kohapeale ei satu − erisuguseid kirjanikke, tavaliselt ka välisautoreid.

“Jõhvis anti meile mõista, et eriti suur vajadus oleks just eesti kirjanike järele, sest suuremaid kirjandusüritusi toimub seal harva. Teine asi, mida Jõhvist kuulsin, oligi see, et tahetakse kohtuda just nimelt kultuurikorraldajatega − teada on, et mitmed PV tegelased ei tegele pelgalt kirjandusalal. Nii võib üks üritus viia teiseni, mis tulevikus toimub,” lisab Vaher.

Estlandiseeritud soomlane 

PV Jõhvi üritused avab “eestistatud soomlane” Mika Keränen, kellega leiab 4. mail aset kohtumine Jõhvi keskraamatukogu lugemissaalis. Aastatel 2002-2006 Soomes eesti instituudis töötanud Keränen elab ja töötab 2006. aastast Tartus.

Mees on avaldanud luulekogu “Tähelepanekuid noorusaastatest” ning lasteraamatud “Varastatud oranž jalgratas”, “Peidetud hõbedane aardelaegas”, “Vana roosa maja”, “Salapärane lillenäppaja”, “Professor Must”, “Kuldne Lurich”, “Küttepuuvargad”, “Jõmmu” ja “Fantoomrattur”.

Tema lastekrimkade sarja tegevus toimub Tartus Supilinnas. Selle linnaosa teemal on ta avaldanud kirjastuse Petrone Print “Minu-sarjas” ka raamatu “Minu Supilinn”. Tema teoseid on tõlgitud soome, vene ja läti keelde. Keränen on tõlkinud soome keelde muu hulgas Mehis Heinsaare, Andrus Kiviräha, Hasso Krulli, Veiko Märka ja Wimbergi loomingut. 2015. aasta mais esilinastus Keräneni lasteraamatute põhjal valminud film “Supilinna salaselts”.

Linnafestival

“Festival ise on olnud mitmete kunstide sidumine ja nõnda saab teda nimetada moodsa nimega − linnafestival. Kuna tänavuse festivali teema on üldse “Tulevikumuusika”, on Jõhvi kava kujunenud suuresti sellest, mida varasematel ajalooperioodidel tulevikumuusikaks peeti, pluss sõna, pluss vastaline luule ja kuidas see ühiskonda mõjutas.

Näiteks Bulat Okudžava, kelle laule ja luulet kuuleb 5. mail kell 12 Olga Einasto ja Elmet Neumanni esituses Jõhvi keskraamatukogu lugemissaalis, oli N. Liidus legendaarne vabama sõna kandja. Festivali raames toimub ka kohaliku punkbändi Alice Tisler comeback ning seda just legendaarses ja poleemilises Jõhvi vaksalis,” lubab Vaher.

Omaaegse bändi tagasitulekust kirjutas 13. märtsi Põhjarannik pealkirja “Alice Tisler is not dead” all.

Sealsamas esinevad ka Merca ja Urve Voitk kavaga “Revolutsiooniline situatsioon. 100 aastat riigipöördest”. Voitk mängib akordioni ja luulepõimikus kõlavad Pöögelman(n), Majakovski, Vares jt punalaulikud. Punk − ühe sõnaga. “Kuna need revolutsioonilaulud on paljudele tuttavad, on lausa kohustus kaasa laulda,” ütles Merca Põhjarannikule.

“”Vaksalikontserdile” kutsume ka omavalitsuspoliitikud, kes viimaste KOVi volikogude valimiste ajal valutasid südant Jõhvi raudteejaama hoone pärast. See valu ei tohiks välja lüüa ainult valimisvõitluse ajal, sestap ootame neid rahvaga rääkima, pakkudes samal ajal näiteks pannkooke − nagu valimiste ajal. Kes ütles, et pannkooke võib rahvale pakkuda ja vaksali pärast südant valutada ainult valimiste ajal?!” ütleb Jõhvi keskraamatukogu teenindusjuht Tiia Linnard. Keskraamatukogu on PV Jõhvi seikluse kaaskorraldaja.

PV kogub tänavu raamatuid Viru vangla raamatukogule ja annetatavate köidete vahele pole seega mõistlik narkotsi ega žiletiteri poetada. Samuti ei oodata miskipärast krimikirjanduse kohaletassimist. Vaheri sõnul loodetakse siiski kõnealust raamatukogu rikastada.

Muidugi antakse sõna ka kohalikele autoritele ja noortele, keda pegasus on oma sabahoobiga õnnistanud. Neid kuuleb luulekohvikutes. “Paljud inimesed pole Jõhvi põnevates paikades käinud − hea, kui teatakse mahajäetud vaksalit. Loodetavasti tekitavad need paigad ka mõtteid, mida seal tulevikus teha,” lisab Vaher.

Luulerännaku kohta tuhamäe otsa ütleb Linnard: “Luulet loetakse viimasel ajal vähe, seda näitab ka raamatukogu statistika. Ometigi on luule ju huvitav, paganama huvitav, aga seda kiputakse esitama küünlavalgel ja nii vaikselt ja härdalt, et haigutama ajab. Meie proovime “Prima Vista” ajal teistmoodi, näidates, et luulet võib lugeda hoopis mäe otsas läbi ruupori röökides, nii et ümbrus kajab.”

PV Tartu kava toimub tänavu 7.-12. maini. Sellega saab üksikasjalikumalt tutvuda festivali ametlikul koduleheküljel https://kirjandusfestival.tartu.ee/.

Space Oddity 

“Ehkki tänavune teema nõnda võiks kõlada, pole tegu otseselt ulmefestivaliga − pigem räägitakse sellest, mida eri aegadel on tulevikuks peetud. Samas kaalutakse ja mängitakse läbi erisuguseid tulevikuvisioone. Kaasatud kirjanike valikul pole samuti lähtutud sellest, et nad tingimata oleks tulevikust kirjutanud − pigem on see teemaks vestlustes, kus sellelt üritatatakse katet kergitada. Näiteks festivali trükise jaoks küsisime neilt, kuidas neid ja nende loomingut aastal 2118 tuntakse.

Üks suur asi oli noorte loomingukonkurss “Tulevikutuuled”, kus gümnasistid mõtisklesid tulevikuteemadel, ja sellest ilmub festivali alguseks kogumik. Tänavuse festivali patroon on Hasso Krull ja põnevusega ootame, kuidas ta erisuguste kaasesinejatega tulevikuteemalt katet kergitab,” räägib Vaher.

Melomaanist kirjanikule tundub eriti südamelähedane olevat festivali viimasel päeval kavas olev psühhodisko programm tulevikumuusikast. Samal päeval esineb kirjanduse majas Artjom Voronin Lätist ettekandega “Zodiac − Phenomenon of Soviet Space Disco” (“Ansambel Zodiac − Nõukogude kosmosedisko fenomen”). Voronin räägib bändi taustast ja ajaloost, kuulsusest ja numbritest, plaadikujundaja Francesca Kirkest ja tema loomingust, pillidest ning stuudiost. Samuti leiavad käsitlemist Zodiac ja filmimuusika, bändi hetkeseis ning looming.

Kella 16.45-17.30 esineb Ahto Külvet Tartu kirjanduse majas psühhoteegiga “Sounds of the Space Age: Practical Applications on Vinyl” ning toimub vürst Peeter Volkonski tulevikumuusikateemaline loeng. Rasvase punkti festivalile panebki psühhodisko Tartu kirjanduse maja kolmel korrusel, kus DJdena astuvad üles Anssi Nieminen, Jussi Kantonen, Ahto Külvet, Andreas McKeough, Anna Linda Tomp, Berk Vaher, Kaspar Jassa ja Misha Panfilov.

Tänavuse PV välisesinejate nimekiri on soliidne ja põnev, nagu viimastel festivaliaastatel tavaks − teiste seas näiteks Tatjana Tolstaja Venemaalt.