Aina populaarsemaks muutuvad pakiautomaadid on üha menukamad ka petturite seas, kes internetikaubandusest kasu püüavad lõigata. Ida-Virumaal said tänavu pühade eel paljud jõuluvanad petta, kui pühadekingiks interneti vahendusel tellitud asjad raha maksmisele vaatamata kohale ei jõudnud.
Terve eelmise aasta jooksul täheldas politsei internetipettuste kasvu. Kõige levinum kelmuse skeem on olnud selline: keegi paneb populaarsesse kuulutuste portaali üles kuulutuse, et müüb mingit kaupa; kui tekib huviline, palutakse raha üle kanda, ent mida ei saabu, on kaup. Või vastupidi, teatatakse kauba ostu soovist ning kui müüja leitud ja viimane on kauba ära saatnud, jäetakse raha üle kandmata.
Ida politseiprefektuuri Jõhvi politseijaoskonna juht Kalle Kuusik ütles, et paljud möödunud aasta lõpus petta saanud ütlesid, et tegid tellimuse, soovides teha pühadekingituse oma lähedasele.
Petisteks tavalised inimesed
Eriliseks teeb sedalaadi kuriteod asjaolu, et neid ei pane üldjuhul toime mingid retsidivistid, tehnoloogiavaldkonnas hästi orienteeruvad teismelised või kuritegelikud ühendused. Kalle Kuusiku sõnul on väga sageli tegemist noorte pereemadega ning peaaegu kõikide juhtumite puhul osutuvadki petturiteks nii-öelda tavalised inimesed. Mitmed neist on tunnistanud, et ahvatlus pettus sooritada on tekkinud alles siis, kui raha või kaup on kätte saadud.
See ei tähenda, et pole teadlikke petiseid, kes teatavad asja müügist, ilma et see neil olemaski oleks. Sageli on tegemist telefonide ja muude tehnoloogiavidinatega, aga pettuseks kõlbavad ka rõivad või lasteasjad. Hind ei ületa tavaliselt 200 eurot. Kuna peamiselt kasutatakse sellistel puhkudel pakiautomaate, saavad kaubale järele tulevad petised anonüümseks jääda.
Suurele osale sellistest pettustest jõuab politsei jälile. “Kõik, mis on seotud tehnikaga, jätab kusagile oma jälje,” sõnas Kuusik, lisades, et osavamad petturid oskavad jälgi siiski ka segada. Pakiautomaatide juures on sageli ka kaamerad, ent nende pildi järgi pole alati lihtne isikut tuvastada. “Tuleb tumedas jopes ja teksades inimene, kapuuts peas − nii käib ju pool Ida-Virumaad riides,” sõnas Kuusik.
Umbes neljandik sellistest juhtumitest jõuab üldmenetluse korras kohtusse, ülejäänud puhkudel menetlus kas lõpetatakse otstarbekuse kaalutlusel või lahendatakse kokkuleppemenetluses.
Politsei soovitab internetis asjade ostu-müügiga tegeledes pettuse ohvriks langemise vältimiseks kasutada portaalide pakutavat deposiidikontot, kus raha pannakse ootele seniks, kuni ostja on kauba kätte saanud ja andnud portaalile ka sellekohase kinnituse.
Teine kuulutuseportaalides levinud kelmuse liik, kus meie maakonna inimesed tihti petta saavad, on tööpakkumised. Tavaliselt välismaale pakutava töökoha saamiseks küsitakse ettemaksu, enamasti 50-100 eurot vajalike eeltoimingute, näiteks dokumentide vormistamise, piletite ostmise vms jaoks. Tegelikult aga muidugi mingit tööd ei pakuta.
Sageli kasutavad kelmid inimeste usaldust ära ka nende identiteedi kuritarvitamiseks. Näiteks võidakse inimesele tänaval ligi tulla ning paluda ID-kaarti, põhjendades seda vajadusega ära anda vanametalli (isikut tõendava dokumendita seaduslikult metalli kokkuostupunktis eraisikud ära anda ei saa − E.K.). Ent hiljem selgub, et dokumenti on kasutatud hoopis kiirlaenude võtmiseks või järelmaksuga kauba ostuks. “Inimene peaks mõtlema, et kui dokumendi kasutamise eest pakutakse talle 50 või 100 eurot, siis midagi ei anta ju lihtsalt niisama,” rääkis Kuusik.
Narva võitleb libapolitseinikega
Kui Jõhvi jaoskond maadleb internetikaubanduses tegutsevate petturitega, siis Narva politseile valmistavad juba aastaid peavalu niinimetatud libapolitseinikud. Või õigemini ei pruugigi nad end alati esitleda politseiniku, vaid ka arsti või advokaadina. Skeem on ikka endine: Leedu numbrilt helistav isik teatab pensionärile, et keegi tema lähedastest on põhjustanud raske liiklusõnnetuse ning probleemidest pääsemiseks on tarvis maksta. Ainuüksi mullu novembri keskel tehti eakatele narvalastele 50 sellist kõnet, millest politsei teab. Jõulude eel ehmatas avalikkust uudis, et üks vanainimene andis kelmile ära 20 000 eurot. Selles loos politseil kahtlustatavat veel pole. Enne seda oli rekord 10 000 eurot.
“Miskipärast on enamik ohvritest 70-95aastased vanemad naised, vaid kahel juhul oli tegemist meestega,” sõnas Narva politseijaoskonna juht Sergei Andrejev. Tema sõnul ongi kelmide sihtmärk just vene keelt kõnelevad inimesed. “Sest oleks ju imelik, kui eestlasele helistaks politseinik, kes räägib vene keeles − see ärataks kahtlust,” sõnas ta. Need kuriteod toimuvad tavaliselt lainetena, kõned tulevad Leedust, kuid kurjategijatel on kohapeal kaasosalised, kes raha järel käivad.
“Paljud inimesed arvavad, et politseinikud võtavadki altkäemaksu ning selle abil saab probleeme lahendada. Ent tuletaksin meelde, et ka altkäemaksu andmine on kuritegu,” rääkis Andrejev selliste kuritegude võimalikkusest. Ta lisas, et kelmid oskavad hästi inimesi ka psühholoogiliselt mõjutada.