Pilt on tehtud puulaeva kere ehitusel, mis toimus puulaevaseltsi Vikan meistrite käe all Haapsalu vanades rauteejaama hoonetes. Nüüd algavad siseviimistlus- ja taglastustööd ning kevadeks peaks laev jõudma Narva-Jõesuusse. 

Narva-Jõesuu saab järgmisest hooajast kodusadamaks ajaloolisele 11 meetri pikkusele kahemastilisele puulaevale, millega MTÜ Raudlaeva Maja hakkab pakkuma meeleolukat veesõitu nii meritsi Toila suunal kui ka mööda Narva jõge.

Leaderi tegevusgrupi MTÜ Kirderanniku Koostöökogu hindajad otsustasid toetada puulaeva siseviimistlus- ja taglastustöid ligemale 9000 euroga; kokku läheb ettevõtmine maksma üle 15 000 euro.

“Nüüd saab alus lõppviimistluse näol parema ja materjali mõistes kestvama väljanägemise ning kaks mastikomplekti koos purjedega, alustamaks suvel reisijatevedu Narva lahel ja piirijõel. Tahaks töödega võimalikult kiiresti pihta hakata ja kevadel juba proovisõite alustada,” ütles projektijuht Ilmar Tamm Põhjarannikule.

Sõda lõi kiilu

Merelaevaehituse ja rannasõidukultuuri arendamisega tegelev MTÜ Raudlaeva Maja alustas ajaloolise 11meetrilise puulaeva ehitamist eelmisel aastal. Tol ajal ei olnud veel täpselt teada puulaeva võimalik kasutusviis ega tulevane kodusadam. Selgus saabus, kui mittetulundusühingu eestvedajad külastasid Ida-Virumaad: Purtset, Toilat ja Narva-Jõesuud.

“Viisime läbi paadiretke Narva jõe suudmealalt kuni Narvani ning kohtusime Narva-Jõesuus tegutsevate spaade müügimeeskondadega. Selle järel kinnistus veendumus, et piirkonnas on suur potentsiaal marsruutsõitudeks nii Narva jõel kui ka lahel. Kohtusime linnavõimudega, kes leidsid, et teenus sobiks Narva-Jõesuusse ideaalselt,” märkis Tamm.

Uue vaba aja teenuse arendamiseks annab Tamme sõnul kindluse asjaolu, et Narva-Jõesuu lähipiirkonnas elab ligi 65 000 inimest ning tegutseb mitu ka terve Eesti mõistes suurt spaad, mida külastavad rohkearvulised turismigrupid.

“Paraku puudub sedavõrd atraktiivses keskkonnas, nagu on Narva laht ja Narva jõgi, võimalus aktiivseks vaba aja tegevuseks. Peale ilusal rannaribal jalutamise ja basseinis või saunas olesklemise polegi nagu suurt midagi teha.”

Ta meenutas, et ajalooliselt on Narva jõel toimunud laevaliiklus nii kauba- kui reisijateveona ja seda küllalt suures mahus.

“Teine maailmasõda ja selle tagajärjed lõid rannarahva ja mere vahele kiilu, mida ei ole siiani korralikult õnnestunud kaotada. Projekt aitab tuua inimesed merele ja meresõidule lähemale ning tutvustada seda tegevusvaldkonda, mis on olnud rannakülade ja -kogukondade lahutamatu osa terve ajaloo vältel.”

Merekindel laevamudel

Veesõidu korraldamiseks kolib MTÜ Raudlaeva Maja meeskond turismi kõrghooajaks Narva-Jõesuusse. Tamme sõnul elavad ja toimetavad meeskonna liikmed muidu Tallinnas ja mujal Eestis, kuid teenuse käivitamiseks on oluline esimestel aastatel ise reaalselt kohal olla ning seejärel leida kohapeal inimesed, keda välja koolitada.

Lisaks klassikalisele turismiteenusele on ajaloolisel puulaeval võimalik läbi viia töötubasid ja õuesõppetunde, kus sihtgrupiks on koolid ja lasteaiad. “See loob piirkonna koolidele täiesti uue reaalsuse kas siis geograafia, bioloogia või loodusõpetuse tundide läbiviimiseks,” märkis Tamm.

Seetõttu on laeva ehitamisel arvestatud, et sinna mahuks terve klass või ekskursioonirühm, ligemale 30 inimest. Praegu peetakse sel teemal läbirääkimisi veeteede ametiga. “Ohutusnõudeid silmas pidades on puulaeva tüübiks valitud väga merekindel laevamudel − klassikaline 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse klinkerplangutusega päästelaev. Puulaeva algne eeskuju on teeninud väga edukalt 1920. aastatel Saksa merepäästet,” rääkis projektijuht.

Narva-Jõesuu spaahotelli tegevjuht Karina Küppas ütles, et uut vaba aja teenust tervitatakse rõõmuga.

“Mida rohkem meelelahutust tuleb, seda uhkem, sest praegu seda peaaegu polegi. Inimesed kurdavad, et igav on, eriti kui tullakse pikemaks ajaks või mitmendat korda. Nii et meie hinnangul elavdaksid igasugused tegevused ja atraktsioonid turismisektorit.”

Meresõidu arendamise usku on ka Toila valla arendusnõunik, MTÜ Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste juhatuse liige Mehis Luus.

2013. aastal tellis MTÜ Toila Merepääste ajaloolise merepäästepaadi ehituse. “Idee sündis koos Raudlaeva Majaga. Nende abil valisime paaditüübi, nemad aitasid projekteerida ning olid kogu paadiehituse protsessi juures. Seetõttu usun nende projekti.”

Luusi hinnangul on uue teenuse puhul oluline tagada regulaarsus, et laev väljuks Narva-Jõesuust ja Narvast kindlatel kellaaegadel.

Ka Toila päästepaati ehitades oli mõte pakkuda inimestele meresõidu võimalust ja tuleval suvel see ilmselt realiseerub.

“Kirderanniku Koostöökogu eelmisest voorust saime raha taglastustöödeks ja kevadel paneme paadile masti otsa. Paadiloaga kapteneid on meil juba küll ja kogu tulu läheks merepääste arendamiseks. Samas saame avada mere inimestele. Ja mida rohkem avame, seda rohkem huvi tekib,” arvas Luus.