Kohtla-Järvel Karl Lutsu tn 6 asuva maja hoovis on ilmsed ehitustegevuse jäljed. Tööd on praeguseks peatatud. Huvitaval kombel on hoovis ka lohukivi, mis on arheoloogiamälestis. 

Muinsuskaitseamet peatas Kohtla-Järve vanalinnas ajaloolises Siidisuka rajoonis asuvas ehitusmälestises ehitustööd, sest nendeks polnud luba. Omaniku vastuargument kõlab, et “kõik teevad”, ja ta viitab naabrite majadele.

Kuu alguses saatis muinsuskaitseameti Ida-Virumaa vaneminspektor Kalle Merilai Kohtla-Järve linnavalitsusele teatise, et inspekteeris ehitusmälestise staatuses eramut aadressil Kohtla-Järve Karl Lutsu tn 6 ning tuvastas, et mälestisel toimuvad muinsuskaitseametiga kooskõlastamata ehitustööd.

Omavoli 

Muinsuskaitseametiga kooskõlastamata on hoone loodepoolse korteri kõik aknad vahetatud plastakende vastu, hoone loodepoolse fassaadi räästalt on maha võetud tuulekast ja hoone loodepoolse korteri siseruumides toimuvad ehitustööd.

Inspektor viitab muinsuskaitseseaduse paragrahvi 24 lõikele 1, millest tulenevalt on kinnismälestisel muinsuskaitseameti kirjaliku loata keelatud ehitamine, mälestise või ehitise ilme muutmine, sealhulgas värvilahenduse muutmine, samuti ehitusdetailide ümberpaigutamine, algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine.

Samuti on ameti kirjaliku loata keelatud mälestise siseruumis avatud arhitektuursete ja konstruktiivsete elementide ning detailide eemaldamine ja rikkumine ning konstruktsioonide algsest asukohast eemaldamine, katmine või nende muul viisil rikkumine.

“Mälestisel juba aset leidnud ja veel vältavate tööde teostamiseks puudub nõutav tööde alustamise luba, mille eelduseks on kooskõlastatud projekt või tegevuskava, mille eelduseks on muinsuskaitseametiga kooskõlastatud muinsuskaitse eritingimuste olemasolu,” kirjutab Merilai.

Ettevõtja Viktor Marjapuu, kes ostis maja mullu juulis, ütles, et tööd, mida tema tahab praegu teha, on tehtud peaaegu kõigi nimetatud rajooni majade juures − selleni välja, et mõnele majale on tekitatud isegi katuseaknad. Samuti on enamik rajooni majade aknaraame nüüdseks plastist.

“Teised ka!” 

“Tekib küsimus, mis juhtus, et just nimelt meie hõlma hakati. Miks ei alustata majast number 1? Miks varem lasti teistel omavolitseda? Miks vaadati läbi sõrmede?” küsib Marjapuu.

Kui inspektor Merilai tahtis 8. märtsil ühes Kohtla-Järve ehitusjärelevalve vanemspetsialisti Aleksandr Keivabuga tutvuda, mis tööd täpsemalt hoone sees on tehtud, keeldus Marjapuu neid omandusse sisse laskmast ja nüüd taotleb muinsuskaitseamet sinna pääsemiseks kohtuorderit.

Merilai tunnistab, et enamikul majadel kõnealuses rajoonis on aknad vahetatud ja hulgaliselt plastakende vastu, aga seda on tehtud juba kaua aega tagasi.

“Enamikus suhtlevad sealsed omanikud muinsuskaitseametiga õigesti ja korrektselt. Anname alati mõistliku tähtaja, et omanik ei pea topeltkulutusi kohe tegema. Plastaknad on üsna kallid ja me võime lasta neil mõnda aega omanikku teenida. Selliste akende toimimisaeg pole väga pikk ja kui on järgmine vahetus, saame jälgida, et pannakse sobivad aknad,” ütleb Merilai.

Positiivselt toob Merilai esile näiteks aadressil Lutsu 5 asuva maja omanikud, kes on esitanud kogu projektdokumentatsiooni korrektselt ja õigel ajal. Praegu kavandatakse ühe maja katuse remonti ja seni on omanik asju ajanud korrakohaselt. Muinsuskaitseamet on aidanud mitme maja katuse restaureerimisel ja remontimisel.

Saab läheneda kompleksselt

Kuna tegu on identsete majadega, olid kõigil neil algul ühesugused välisuksed ja aknad. Siidisuka rajooni kohta on üks projekt akende ja välisuste renoveerimiseks olemas.

Paljud majad on siiski rikutud − näiteks lahtisena mõeldud terrassid on kinni ehitatud. Samas on võimalik ka see kõrvalekalle likvideerida.

Merilai rõhutab, et eesmärk on taastada majad selliseks, nagu nad alguses olid, ning seks tuleb omanikul ja muinsuskaitseametil koostööd teha.

“Meie peamine ülesanne on järelevalve, et säiliksid meie mälestised; et neid ei muudetaks sobimatuks. Selleks on ameti tegevusloaga ettevõtted, kes teevad projekte ning teostavad restaureerimis- ja ehitustöid kaitsealustes hoonetes. Kui toimub sellise hoone müük, tuleb üle anda ka kaitsekohustuse teatis. Kui notar kinnitab ostu-müügitehingu, annab ta sellest ostjale teada. Sellise hoone ostja käib harilikult meie käest uurimas, millised on tingimused, ja tavaliselt pole need olnud ostmisele takistuseks,” ütleb Merilai.

Siidisuka elamurajoon

* 1920. aastate alguses arhitekt Eugen Habermanni planeerituna valminud Siidisuka elamurajoon Kohtla-Järvel oli esimene kindla planeeringuga ehitatud aedlinna tüüpi elamugrupp Eesti linnaehituses.

* Sealsed tosin elamut on projekteeritud oma kümnendi traditsionalismi vaimus, mis kasvas välja Saksa heimat-kunstist ja rõhutab kohalikke materjale.

* Seinamaterjalina kasutatav paekivi oli osaliselt kaetud krohviga, luues taotluslikult krobelise ja raskepärase maalilise pinna.

* Akende ruudujaotus oli tihe, rõhutades keskajale omast raskepärasust ja suletust.

* Igas Siidisuka majas, mis ehitati areneva põlevkivitööstuse ametnikele, paiknes kaks korterit, mis mõlemad kulgesid läbi kahe korruse.