Jõhvi bigbändi dirigent Raivo Kallas ja diiva Marlene − mõlemad jäid kontserdiga ülimalt rahule, rääkimata publikust. Jõhvi esindusorkester tähistas oma 20. tegevusaastat kontserdiga, mis tõi lavale Marlene Dietrichi ja lõi kammersaali publikust punni.
Mis mulje Jõhvi bigbändi mehed diivale jätsid? Kas neis on ikka särtsu ja pealehakkamist või puhta tossikesed teised? Ja kas nad ikka pilli ka mängida mõistavad või tuututavad niisama?
Paremat eksperti nendes küsimustes oleks ju raske leida kui Marlene − vabameelne naine ja õppinud viiulimängu.
Tagasihoidlik soov
“Neis on särtsu ja pealehakkamist ja pilli mõistavad nad mängida suurepäraselt!” kinnitas Ülle Lichtfeldt. Tema see Marlene oligi.
Kui alustada algusest, siis Jõhvi bigbändi dirigendi Raivo Kallase tagasihoidlikuks sooviks oli tähistada orkestri tähtpäeva kontserdiga, mis poleks akadeemiline. Lõbus peab olema ja nalja peab saama, leidis Kallas, sest ikkagi ümmargune sünnipäev, mitte matus.
Selle soovi peale lõi lavastaja Eili Neuhausi silm kui kuradikesel särama, sest sel laupäeval toob ta Rakvere teatris lavale fantaasiamängu “Kuhu küll kõik lilled jäid?”, peaosas Ülle Lichtfeldt, kes kehastab Marlene Dietrichit.
Seal, kus on avalikule arvamusele vilistav Marlene, pole igavusest haisugi. Ja nii Lichtfeldt selle diivana Jõhvi lavale jõudiski − veel enne esietendust koduteatris Rakveres.
Seksapiilne diiva
Marlene tembutas kontserdil hoolega: rabas orkestris mängiva Jõhvi vallavanema Aivar Surva tantsima ning lubas lahkelt oma pilli seksofonina tutvustanud Heino Jägeril enda peal näidata, kuidas ta seda pilli mängib.
“Väga seksapiilne Marlene oli,” tõdeb ka Kallas.
Lichtfeldti sõnul oli Marlene’il laval võistleja. Nimelt oli bigbänd ümmarguse sünnipäeva puhul palunud solistiks Airi Allvee, kellele oli lavastaja andnud ka baaridaami rolli. “Airi oli vapustav ega jäänud kuskilt otsast Marlene’ile alla, nii et neil tuli meeste tähelepanu eest võistelda,” märkis Lichtfeldt naerul sui.
Kallase sõnul tekkis Neuhausil seda kontserti lavastades mõte, et koostöö võiks jätkuda, mis tähendab võimalust näha ja kuulda Jõhvi bigbändi edaspidi ka mõnes teatriprojektis.
Orkestri juhile on see mõte mokkamööda: “See on esialgu küll ainult mõte, aga kui see teoks saaks, oleks suurepärane.”
Medalid rinda
Kui viie aasta eest said vähemalt viis aastat järjepanu Jõhvi bigbändis mänginud muusikud dirigendilt Pronkspasuna 3. järgu medali rinda, siis nüüd oli aeg välja anda kraad kangemaid aurahasid.
Pronkspasuna 2. järgu medal ehib pärast sünnipäevakontserti üheksa mehe revääri. “Robert Pavlov, Mihkel Haljaste, Ruslan Tezikov, Heino Jäger, Sergei Kazakov, Urmas Rätsep, Igor Lumbe, Jevgeni Ošarin,” loetleb Kallas mehi, kes nüüdseks juba kümme aastat jutti orkestris mänginud.
Ja Kallas ise muidugi ka.
Kas mehed plaanivad Marlene’ile Rakveresse vastukülaskäigule minna?
Kallase sõnul ei ole nad selle peale veel mõelnud.
Aga aega mõelda on, sest 2. aprillil esietenduvale lavastusele “Kuhu küll kõik lilled jäid?” on piletid poole maini välja müüdud ja rohkem seda enne sügist ei mängitagi. “Aga sügiseste etenduste piletid peaksid peagi müüki tulema,” lohutas Lichtfeldt.