Kui seni said maavalitsuse rentnikud läbi vaid kulupõhiste kommunaaltasudega ning maja hooldamine ja remont olid maavalitsuse ülesanne, siis nüüd tuleb kõigil hakata sellesse võrdselt panustama. Maavalitsuse rentnikele tõuseb üürihind uuest lepinguperioodist ehk uuest aastast turuhinna tasemele, mis tähendab kuuekordset hinnatõusu.
Kui seni said maavalitsuse hoone rentnikud sisuliselt läbi ainult kommunaalkulude tasumisega, siis alatest maikuust on maavalitsuse majas üle mindud turupõhisele üürile, mis tähendab, et üürnikud peavad panustama ka maja korrashoidu ja remontimisse. See omakorda paneb allüürnikud keerulisse seisu ning kasvatab hüppeliselt nende kulusid. Hoonet haldav Riigi Kinnisvara AS (RKAS) leiab, et turuhinnast lähtumine on õiglane ja läbipaistev.
Väga kõrge hind
Üks üürnikest, keda hinnatõus valusalt puudutab, on Ida-Virumaa omavalitsuste liit (IVOL). Kui praegu tuli 144 ruutmeetri suuruse rendipinna eest, millest 111 ruutmeetrit on organisatsiooni ainukäsutuses, kuus välja käia alla 200 euro, siis alates 1. jaanuarist on üürisumma sama pinna eest 1077 eurot.
IVOLi tegevjuhi Arno Rossmani sõnul on tegemist äärmiselt suure hinnatõusuga, mis omakorda lööb omavalitsuste rahakotte. “Ilmselt ei ole see üürisumma tõus riigiasutustele nii valus kui meile. Omavalitsused pole kunagi liiga rikkalt elanud ning nüüd tuleb neil arvestada suurema osalustasuga,” tõdes Rossman, kelle sõnul pole suure tõusu teinud üürihindadega hädas mitte ainult IVOL, vaid ka mitmed teised omavalitsusliidud Eestis. “Aga ka teised asutused. Alles see oli, kui kultuuriministeerium muuseumide kõrge renditasu pärast Riigi Kinnisvara ASi poole pöördus.”
Kui praegu kasutab IVOL rendipinda, kuhu kuuluvad väike saal ja paar kabinetti, siis tulevikus ruumivajadus ilmselt kasvab. Maavalitsuselt arenguküsimuste ülevõtmine loob kaks lisatöökohta, peale selle peaks liit palkama inimese, kes tegeleks siseturvalisuse ja rahvatervise küsimustega. Selleks on ruumi juurde vaja. Kulud kasvavad sellega aga veel. “Pealegi ei tea me, millistel tingimustel saaksime kasutada maavalitsuse suurt saali. Selle kulude eest tasus enne maavalitsus,” ütles ta.
Kas IVOL hakkab otsima praegusele hoonele alternatiivi, ei osanud Rossman veel öelda. “Esialgu alustame hinna üle läbirääkimisi,” ütles ta. IVOL on suurt hinnatõusu kurtnud ka riigihalduse minister Jaak Aabile, kuid kas RKASi nõukokku kuuluvast Aabist mure lahendamisel ka abi on, ei oska ta ennustada.
Otsust veel pole
Peale IVOLi rendivad maavalitsuses ruume muinsuskaitseamet, riigi tugiteenuste keskus, keskkonnainvesteeringute keskus, sotsiaalkindlustusamet, OÜ Eesti Õigusbüroo ja MTÜ Kirderanniku Koostöökogu.
Kirderanniku koostöökogu tegevjuhi Ülle Maritsa sõnul on nad lepingumuudatuse koos kuuekordse hinnatõusuga kätte saanud. “Seni oleme kommirahaga läbi saanud ja see hind on meid ära hellitanud,” tunnistas ta.
Pärast uut pakkumist käis Kirderanniku koostöökogu otsimas ka võimalikke alternatiive. Kahest pakkumisest üks oli veidi odavam, teine selle-eest kallim. “Aga peale selle tulevad veel mured valvesüsteemi ja koristamisega, mille pärast me praegu muretsema ei pea,” rääkis Marits.
Vähemalt selle aasta lõpuni jääb Kirderanniku koostöökogu olemasolevatesse ruumidesse. Nende üürileping saab läbi aasta lõpuks. “Eks siis näis, mis edasi saab,” ütles Marits.
Külmutusaeg sai läbi
Ida-Viru maavalitsuse hoone anti RKASile üle 2015. aasta esimeses pooles. Koos varaga tulid üle ka maavalitsuste allüürnikud. Maavalitsusega ja hoone teiste kasutajatega sõlmiti uus üürileping vastavalt valitsuse määrusele “Hoonestatud kinnisvara riigile kasutamiseks andmise lepingute üldtingimused ja üürihinna kujunemise alused”.
“Uute üürilepingute jõustumisega algas üleantud kinnisvara üürnikel kaheaastane üleminekuperiood, mille kohaselt kasutustasu suurus oli “külmutatud” tasemele, mida maavalitsus seni tehtud kulutuste pealt arvestas ja näitas. Pärast üleminekuperioodi lõppemist käesoleva aasta maikuus mindi eelmärgitud määruse kohaselt üle turupõhisele üürile,” rääkis RKASi avalike suhete juht Madis Idnurm. Tema sõnul tagab turupõhine üürimudel läbipaistvuse, stabiilse rahastamise, näitab kasutajale tema kasutatava kinnisvara kulu ning võimaldab planeerida kinnisvara korrashoiutegevusi, eelkõige hooldustöid ja remonti.
Idnurme sõnul mõjutab üürihinda ka turult sisseostetavate kõrvalteenuste (tehnohooldus, heakord, vesi, elekter, küte jne) maht. Neid muretsetakse hangetena. “Kõige rohkem mõjutab üürihinda lisanduv remondikomponent, mida varem ei kogutud ja üüri osana ei arvestatud. Remondifondi kogumine on aga vajalik hoonete õigeaegseteks korrastustöödeks kogu selle elukaare jooksul,” põhjendas ta hinnatõusu.